/nginx/o/2016/04/18/5275585t1h6599.png)
/nginx/o/2016/11/11/6065507t1h520f.png)
Biotehnoloogia on võimeline töötlema metaani ümber nii, et sellest tekib lõpuks toit.
Mõne aasta pärast sööme fossiilkütustest tehtud liha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Californias asuv biotehnoloogiafirma Calysta püstitab parasjagu tehast, mis suudab mikroobide kaudu metaani – gaas, mida eritavad loomad ja inimesed – proteiinirikkaks loomasöödaks muuta. Plaani kohaselt peaks aastas tekkima 200 000 tonni toidumaterjali, vahendas New Scientist.
Lihtsustatult öeldes hakkavad metaanist «toituvad» mikroobid energia saamiseks metaani «põletama», sellest protsessist jääb järele aga süsihappegaasi ja vett. Osa saadud energiast kombineeritakse teiste metaanimolekulidega, millest tekivad lõpuks «toidumolekulid».
Metaani põhjal tehtud toitu antakse Euroopa Liidu kariloomadele juba praegu, USAs tahetakse aga jõuda selleni, et gaasist tehtud toitu võiks anda ka näiteks kassidele ja koertele ning miks mitte ka inimestele. Samuti arutletakse selle üle, et tehnoloogiast võib kasu olla Marsi missiooni astronautide toitmisel.
Mida tähendab fossiilkütuste toit keskkonnale?
Kui metaanist tehtud toitu teha suures mahus, vähendab see vajadust maa järele, mida muidu kasutataks loomadele toidu kasvatamiseks ning samuti ka loomatoiduks kasutatavate kalade järele. Selleks on vaja aga miljoneid tonne sööta.
Samal ajal panustab see tootmisviis aga kasvuhoonegaaside suurenemisesse, mis on keskkonna suhtes jällegi negatiivne aspekt.