Eestlased leiutasid temperatuuri mõõtva plaastri

TempID meeskond (vasakult): Alvar Pällo, Rait Rand ja Mihkel Tedremaa.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Mõne aja eest sattus insener Rait Rand haiglasse. Kogedes aga, kui palju tegeletakse seal ravimise asemel patsientidelt andmete korjamisega, ning nähes vajadust salvestada terve öö vältel väikelapse palaviku andmeid, tuli Rand mõttele luua lahendus, mis salvestaks inimese kehatemperatuuri ja oleks ühekordseks kasutamiseks piisavalt odav.

Paar kuud hiljem valmiski tal koos Alvar Pällo, Mihkel Tedremaa ja Alari Õisiga nutika temperatuuriplaastri TempID esimene prototüüp. Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud riist- ja tarkvara ehitamise ürituselt TechnoHack tõi leiutis ka võidu. Praegu on TempID Ajujahi favoriitide hulgas ning läheb novembri lõpus Euroopa suurimale idufirmade hackathon’ile Junction.

Nutikas plaaster töötab lihtsal põhimõttel: sellesse paigaldatud uusimal tehnoloogial töötavad sensorid mõõdavad temperatuuri ning töödeldud andmed jõuavad mobiiltelefoni või mõnda teise nutiseadmesse. See säästab meditsiiniõdede aega ning annab arstile patsiendi temperatuuri kohta detailsemat infot, kui saadi varem.

Mustamäe, Tallinn, 28.10.2016TempID kehatemperatuuri logija loojadFOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Paariruutsentimeetrise veekindla plaastri prototüüp töötab patareidel, mis kestavad vähemalt pool aastat, ning seadme orienteeriv hind jääb alla kümne euro. Edaspidi on plaan hakata samal ajal, kui andmeid loetakse, ka energiat koguma. Rand arvas, et  lihtsuse ja odavuse tõttu võiksid haiglad nutiplaastri tulevikus ka kasutusele võtta. Tema sõnul on arstid toote vastu juba suurt huvi üles näidanud.

TempID tehti õdede aja kokkuhoiuks, ent arstid näevad leiutise potentsiaali hoopis ravimitööstuses.

«Ma kutsukski üles ülikoolide, tööstuse, inseneride ja meditsiini esindajatega looma töörühma, kes optimeeriks Eesti haiglates ravimisega mitte seotud protseduurid ära,» märkis Rand. «Haiglas kulutatakse meeletult aega kõiksuguste parameetrite mõõtmisele, aga selle saaks lahendada tehnoloogiliselt ning nii saaksid raviasutused tegeleda mõõtmiste asemel rohkem ravimisega.»

Peale oskuse salvestada temperatuuri teeb TempID maailmas ainulaadseks ka lähiväljaside tehnoloogia (NFC) kasutamine ning samuti eristavad seda teistest omasugustest väiksus ja kompaktsus. Mõte ongi selles, et seade oleks salvestav, ühekordne ja odav. Praegu keskendub plaaster temperatuurile, ent tulevikus plaanivad mehed toote mõõtma panna veel teisigi parameetreid ning luua nii terve seeria tooteid. «Kui see jõuab aga juba nutiseadmesse, siis on lõputuid võimalusi, mida sellega edasi teha,» ütles Tedremaa.

TempID kehatemperatuuri logija. / Mihkel Maripuu

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Peale haiglate näeb Rand võimalikku turgu ka ravimitootjate seas, sest arstimite katsetamise perioodil on temperatuuri sage ning täpne mõõtmine ülitähtis, et ravimi mõju hinnata.

Konkurentsi näevad nad pigem positiivsena. Tedremaa tõi näiteks, et Starshipil oli samalaadne lugu pakirobotiga. «Kui Hiinas tehti samasugust toodet, ei võetud seda väga tõsiselt, ent kui saabus info, et kusagil Ida-Euroopas tehakse midagi samataolist, tekkis paanika, et me ei olegi esimesed! Samas andis see neile vajaliku kinnituse, et toode pakub turul huvi,» põhjendas Tedremaa.

Nüüd ootab meeskond plaastri kliiniliste katsete algust, sest prototüüp on valmis. Nende sõnul ongi kõige tähtsam asi ellu viia, paljud head ideed jäävad lihtsalt selle taha, et tekib üks tehniline takistus ja siis ei ole raha ega aega see ellu viia, ütlesid nad.

Vererõhuplaaster oleks suur äri

Urmas Lepner / Jaan Nilson

Urmas Lepner,

Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku juhataja

Oma nišis on plaastril palju potentsiaali. Ehkki õdede aega hoiab see veidi kokku, ei ole see nii märkimisväärne võit, et sellepärast nutiplaastrid kasutusele võtta. Küll aga on see hea lahendus väikelastele, kelle temperatuuri on keeruline mõõta. Teisalt võiks plaastrit kasutada intensiivravipatsientide puhul, kelle pidev temperatuuri mõõtmine on võtmetähtsusega. Plaaster peab vastu nädala ja nišitootena on ka selle kümneeurone hind väga vastuvõetav, sest see puudutaks umbes viit protsenti kõigist haigla patsientidest.

Mitu korda suuremat edu näeksin aga siis, kui nad suudaksid plaastri panna mõõtma ka vererõhku, sest see puudutaks tohutus koguses inimesi. Praegused püsivalt vererõhku mõõtvad seadmed on suured, kobakad ja neid on ebamugav kanda. Plaastrit saaks kogu aeg mugavalt peal hoida ning kui inimesed näeksid täpselt, kuidas nende vererõhk päeva jooksul muutub, saaksid nad seda ka ise paremini korrigeerida. Vererõhuplaaster oleks suur äri!

Tagasi üles