2003. aastal kadunud Beagle’i saatuseks peeti pikka aega hävimist maandumisel. Värske uuring näitab, et maandumine läks siiski edukalt, kirjutab New Scientist.
Analüüs: kadunud uurimisalus Beagle ei hävinudki Marsil maandumisel
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
16. november 2016, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mars on Euroopa Kosmoseagentuurile ESA tõsine väljakutse, kuna jätkuvalt ei ole ükski seal maanduma pidanud uurimisalus seda edukalt teha suutnud. Selle aasta oktoobris lõppes näiteks maandumistehnoloogiaid katsetama pidanud Schiaparelli maandumine krahhiga. ESA ainus katse enne seda oli 2003. aastal maanduriga Beagle, millega kadus poole lähenemise pealt igasugune side. Kuni möödunud aastani oli isegi Beagle’i viimane puhkekoht teadmata ja oli ka neid, kes arvasid, et ta ei jõudnudki punase planeedi pinnale.
2015. aastal tabas NASA orbitaaljaam ta siiski kaamerasse. Nüüd on grupp Leicesteri Ülikooli teadlasi teinud nende fotode ja kõige arenenumate analüüsimeeetodite abil kindlaks, et maandumine läks siiski edukalt ja käivitas tõenäoselt isegi kõik oma neli päikesepaneeli.
Teadlaste gruppi juhtinud Nick Higgetti sõnul kasutati kõige paremaid analüüsitehnikaid, mis tänapäeval saada, ja ainus viis saada Beagle’i saatusest veelgi paremat aimu oleks ise Marsile seda vaatama lennata.
Marsil maandumine on keeruline, kuna tal on väga hõre atmosfäär ja nii ei ole maanduval raketil kuigi palju, mis teda aeglustaks. Tänaseni on NASA ainus kosmoseagentuur, kes seal midagi maandada on suutnud. ESA järgmine katse seisab ees aastal 2020.