Eesti firmad siiski julgevad luua Eestile virtuaalse reaalsuse lahendust

Peeter Nieler testib 2015 juulis keha liikumist tuvastava sensorsüsteemi esialgset prototüüpi. Foto: Criffin

Vaatamata kuudetagustele hirmudele leidub Eestis siiski mitmeid ettevõtteid, kes on valmis rinda pistma Eestit tutvustava virtuaalse reaalsuse platvormi loomisega.

EAS-i poolt augustis väljakuulutatud rahvusvahelises riigihankes e-Eesti esitluskeskuse virtuaalse reaalsuse (VR) platvormi loomiseks pääses järgmisesse vooru kokku 10 ettevõtet.

EAS-i teatel on hankes osalevatest pakkujatest «valdav enamus» Eesti ettevõtted.

«Eesti kui e-riigi kuvandit tuleb pidevalt toetada kõige uuenduslikemate lahendustega turundusmaailmas. Loodav VR lahendus loob võimaluse veel vahetumal ja meeldejäävamal viisil tutvustada rahvusvahelisele publikule nii meie riigi e-lahendusi kui ka ekspordivõimelisi IKT ja teiste sektorite ettevõtteid,» ütles EASi e-Eesti esitluskeskuse juht Anna Piperal. «Rahvusvahelise riigihankega soovime saavutada maailma tasemel tulemust parima võimaliku oskusteabe abiga. Seda rõõmustavam on näha, kui edukad on riigihankes olnud meie kohalikud ettevõtted, kel on ka mitmeid rahvusvahelisi partnereid.»

Mitmed asjatundjad on varem hinnanud, et EAS-i soov kuulurada keskkonna loomiseks välja rahvusvaheline hange oli mõistetav samm, kuna Eestis see tööstusharu sisuliselt puudub.

«Virtuaalreaalsusele arendamine, jättes kõrvale 360-kraadi videod, on sisuliselt mänguarendus uue spetsiifikaga. Ja Eestis praktiliselt puudub see tööstusharu, mis on aga väga elav kõigest üle lahe Soomes. Lisaks on meil täielikult VR-ile keskendunud ettevõtteid väga üksikuid ja nad on veel väikesed ja õpivad,» ütles toona VR-lahenduste Peeter Nieler Postimehele.

Nieleri sõnul on lisaks oluline silmas pidada, et valdkond on varajases arengujärgus kõikjal ning selles valguses peab ka välispartneri valimisel väga ettevaatlik olema.

Täiesti vastupidisel seisukohal oli Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni keskuse juht Indrek Ibrus, kes ütles, et Eesti virtuaalreaalsuse startupi-kogukond «on väga võimekas ja et nad on «mitmes mõttes paremad, arenenumad, tegusamad kui naaberriikide vastavad ettevõtted».

«Eesti tootjad saaksid neid oma lahendusi laadida igasugustele platvormidele ja panna igal pool üles,» väitis Ibrus.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus soovib luua e-Eestit tutvustava keskkonna, mis kasutab 360-kraadiseid videoid, graafilisi ja mänguelemente ning mis võimaldab teha 360-kraadiseid otseülekandeid ning suhtlust publikuga. Hanke maksimaalne maksumus on miljon eurot. Esimene etapp läheb maksma 240 000.

EAS-i hankedokumentides sisaldub muuhulgas nõue, et taotleja 2014. ja 2015. majandusaasta netokäive peab olema vähemalt 120 000 eurot igal majandusaastal. Ühistaotlejad võivad enda majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks summeeritavate näitajate puhul tugineda kõigi ühistaotlejate summeeritud näitajatele.

Lisaks peavad pakkujad olema täitnud viimase 36 kuu jooksul taotluste esitamise tähtpäevast tagasiulatuvalt vähemalt kaks lepingut, millest üks on olnud 3D arvutimängu või 3D video või virtuaalreaalsuse tootmine ning teine suuremahuliste videoülekannete edastamine veebis.

Parima lahenduse pakkuja avalikustatakse pärast pakkumuste esitamist ja eduka pakkuja välja valmist, mis juhtub loodetavasti 2017. aasta esimeses kvartalis.

VR tehnoloogia lubab spetsiaalsete prillide ja audiovisuaalsete lahenduste abil kogeda ehedat kohalolekuemotsiooni sõltumata lahenduse kasutaja füüsilisest asukohast.  Platvorm on vajalikuks töövahendiks e-lahenduste esitlejatele erinevatel konverentsidel ja messidel, samuti välisesindajatele, saatkondadele, innovatsioonikeskustele ja kõikidele, kel on vajadus e-Eestit tutvustada.

«Näeme, et lahendust  võiks saada ühtviisi edukalt rakendada nii Euroopa Liidu Nõukogu eesisitumise ajal kui ka Eesti Vabariik 100 üritustel, Teletornis, sadamas või lennujaamas. Kasutusvõimalused on praktiliselt piiramatud,» ütles Anna Piperal.