/nginx/o/2016/11/21/6095499t1h4419.jpg)
Kolme koetüübi kombineerimisel tehtud edusammud võivad tulevikus viia paljude soolehaiguste ravini.
Edusamm: teadlased kasvatasid laboris esimest korda siirdamisvalmis kõhukoe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tunnen, et see on üks kõige keerukamatest kudedest, mis kunagi biotehnoloogia vahenditega taasloodud,» ütles uuringut juhtinud Jim Wells Cincinatti Lastehaiglast New Scientistile.
Sooltega seotud lümfikude, mille teadlased laboris kokku panid, on paljude selgroogsete soole limaskestas paiknev rakkude kiht, mis koosneb toitaineid omastavast ja seedemahlu eristavast sisekihist, toitu sooles edasi lükkavatest lihasrakkudest ja lihasrakke kontrollivatest närvirakkudest. Sellest ka saavutatu keerukus – kokku tuli panna rohkelt erineva ehituse ja tööpõhimõttega rakke.
Oma tööd alustasid Wells ja kolleegid sellest, et muundasid naharakud või valged verelibled spetsiifilisteks tüvirakkudeks, nii nimetatud pluripotentseteks tüvirakkudeks. Saadud rakkudele anti nende arengu suunamiseks erinevaid toitaineid ja kasvufaktoreid, suudetigi neist juba 2010. aastal kasvatada vajalikud seedekoed. Seekord suudeti rakkudele lisada aga ka närvi- ja lihasrakud, mistõttu on sisuliselt tegemist juba täiesti toimiva soolte lümfikoega.
Loodud koed toimisid nii laboritingimustes kui ka katsetes kasutatud hiirte sisikonda siirdamisel. Praegu ei ole veel olemas meetodit uue vereringesse liitmiseks ega immuunrakke selle kaitsmiseks, kuid hiirtega tehtud katsed näitasid, et organism, millesse uus kude siirdati, suutis ise vajalikud süsteemid üles ehitada.
Edasise arendamise korral saab sellist tehnoloogiat kasutada nii lühikese soole sündroomiga kasvanud laste, kroonilise kõhukinnisuse, Crohni tõve ja ärritatud soole sündroomi ravil.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Medicine.