Eestis tuleb veel aastaid põlevkivi otse korstnasse saata

Eesti Energia Narva elektrijaam. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Nafta jätkuvalt madal hind maailmaturul hoiab kinni Eesti energiatööstuse investeeringuid selleks, et täita rahvusvahelisi kliimakohustusi ja asendada muu hulgas elektri tootmiseks põlevkivi otsepõletamine sellest õli ja muude märgatavalt efektiivsemate saaduste tootmisega.

Eesti on Pariisi kliimakokkuleppe ja 2014. aasta Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärgite raames lubanud, et lõpetab madala efektiivsuse tõttu põlevkivi otsepõletamise elektritootmiseks juba 2030. aasta perspektiivis. Milline näeb välja aga tegelik olukord?

«Täna moodustab põlevkivi otsepõletamise teel toodetud elektrienergia pea 90 protsenti, seega tähendab see tulevikus olulisi muudatusi meie elektritootmisportfellis,» tõdes Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals ja märkis, et otsepõletuse vähendamise protsendilist eesmärki seatud ei ole.

Kogu ettevõtte tootmismahust peaks plaanide kohaselt juba aastaks 2020 moodstama 40 protsenti       alternatiivsed energiaallikad – põlevkivigaas, olmejäätmed, rehvihake, biomass, turvas, tuul, vesi ja  päike.

«Meie eesmärk on saada Baltikumi suurimaks taastuvenergia tootjaks, seega kindlasti näeme ette kasvu taastuvate energiaallikate kasutamises, aga täpsemaid prognoose me aastaks 2030 ei avalda,» ütles Vals vastuseks küsimusele, kui palju pn põlevkivi otsepõletamist vähendada aastaks 2030.

Siiski, juba lähikümnendil lõppeb kasutusiga nii mitmelgi vanal tolmpõletustehnoloogial põhineval põlevkivielektrijaamal. Neli tolmpõletusplokki Narva elektrijaamades suletakse kas 2023. aasta lõpuks või kui nad on töötanud 17 500 töötundi.

Ülejäänud tolmpõletusplokkide sulgemist aga ettevõttel plaanis pole – need vastavad täna kõikidele kehtivatele normidele ja saavad töötada vastavalt turuolukorrale ja tulevaste keskkonnanõuetele. Otse vastupidi: nende uuendamisse on viimastel aastatel investeeritud ligi 150 miljonit eurot - paigaldatud lämmastiku- ja väävlipüüdmisseadmeid, mis on heitmeid kordades vähendanud.

Mis puutub aga oluliselt keskkonnasäästlikemat ja kaks korda efektiivsemat põlevkiviõi tootmist, siis täna on Eesti Energial kolm seadet põlevkivist õli tootmiseks - kaks Enefit140 tootmisseadet ja kaasaegsel Enefit280 tehnoloogial põhinev seade.

Juurde neid aga hetkel rajada võimalik ei ole.

«Meie strateegia näeb ette efektiivse põlevkivist õli, gaasi ja elektri tootmise laiendamist, seega valmistame ette ka järgmise õlitehase investeerimisotsust, kuid praegusel hetkel ei toeta nafta pikaajalised maailmaturu hinnaprognoosid uute investeeringute tegemist,» tunnistas Margus Vals.

Põlevkivist õli, elektri ja gaasi koostootmisel saadakse põlevkivist kätte koguni üle 80 protsenti selles sisalduvast energiast – seda praegu 40 protsendi kõrval. Seega soodsama hinnataseme juures on ka Eesti Energia valmis tegema uute õlitehaste investeerimisotsuseid.

«Seni piirduvad investeeringud tänaste põlevkivist energiatootmisvarade efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmisega,» märkis Vals.

Suvel kinnitatud strateegia näeb ette ka Eesti Energia põlevkivivarde konkurentsivõime kasvatamist olukorras, kus energia hinnad märkimisväärselt ei parane.

«Selleks tõstame mh olemasolevate tootmisvarade efektiivsust läbi tehnoloogia arendamise. Näiteks oktoobris allkirjastasime lepingu Amec Foster Wheeleriga Eesti elektrijaama 8. ploki ümberehituseks. Selle tulemusena suureneb energiaploki põlevkivigaasi kasutuse võimekus kuni 50 protsendini ning väheneb elektritootmise keskkonnamõju. Ümberehitus valmib 2018. aastaks,» ütles Vals.

Läheb kombainkaevandamiseks

Mis puutub aga põlevkivi kaevandamist, siis plaanib Eesti Energia uues Narva allmaakaevanduses kasutada kombainkaevandamist, mis vähendab oluliselt kadusid põlevkivi kaevandamisel.

Senise 22-35 protsendi asemel - selline on põlevkivikadu Estonia kaevanduses, kus kasutatakse kamberkaevandamise tehnoloogiat - on kaod 5-10 protsenti. Samuti väheneb kombainkaevandamist kasutades keskkonnamõju ning säilib maastiku üldilme.

Kommentaar

Meelis Münt Foto: Keskkonnaministeerium

Meelis Münt, keskkonnaministeeriumi asekantsler

Pariisis kokku lepitud ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamisel on kindlasti märgatav mõju ka Eesti energeetikasektorile. Kaks Eesti energiasektori tulevikku suunavat dokumenti – Energiamajanduse arengukava 2030+ ja Kliimapoliitika põhialused – näevad oma arengustsenaariumites ette Eesti energiasektori  CO2-mahukuse märgatavat vähenemist juba 2030. aasta perspektiivis.

Nendes stsenaariumites nähakse põhilise muutuste tõukejõuna rahvusvahelist turusituatsiooni – peamiselt prognooside kohaselt märgatavalt tõusva CO2 kvoodihinna tõttu muutub järk-järgult raskemaks põlevkivielektri konkureerimine avatud elektriturul väiksema CO2-heitega tehnoloogiate ja kütustega.

Samas muudab aga CO2 kvoodi hinnatõus märksa konkurentsivõimelisemaks kodumaise taastuvenergia tootmise, mille märgatavat kasvu näevad ette mõlemad viidatud arengudokumendid.

Lisaks toetavad antud arenguid ning prognoose ka ettevõtete enda arenguplaanid – näiteks plaanib Eesti Energia juba järgmise viie aasta perspektiivis üle kahe korra suurendada oma alternatiivsetest (sh taastuvatest) energiaallikatest toodetud energia mahtu.

2030 vaates on kogu taastuvenergiasektori arenguplaanid aga märksa mahukamad – kasutusele plaanitakse võtta lai valik kodumaiseid kütusevabasid ning biokütustel põhinevaid taastuvenergia tootmisüksusi, mis suudavad edukalt konkureerida regionaalsel elektriturul.

Kuna prognoositakse ka naftahindade tõusu keskpikas perspektiivis, siis ei saa ette näha ka Eesti põlevkiviõli tootmise lõppemist – olemasolevad investeeringud teenivad tulu ka madalama naftahinna juures; kui hind turul jõuab kõrgemale tasakaalupunktile, pole välistatud ka uute õlitootmisvõimsuste tekkimine.

Seega hetkel ei saa ette näha põlevkivi kaevandamise ja kasutamise lõppemist Eesti energeetikasektoris, pigem muutub selle kasutusotstarve ning kasutamise efektiivsus – õlitootmisel on võimalik kasutada ca 80 protsenti  põlevkivis peituvast energeetilisest ressursist, samas kui otsepõletamisel jääb see efektiivsustegur alla 40 protsendi.

Lisaks õlitootmisele saab efektiivselt kasutada ära ka kaasproduktina tekkivat uttegaasi, mis leiab kasutust elektri tootmisel. Kuna uttegaasi põletamisel tekkiv CO2 heide on võrreldav maagaasi CO2 heitega, siis on uttegaasi kasutamine elektri tootmiseks konkurentsivõimeline ka tõusva CO2 kvoodihinna kontekstis.

Soojuse tootmine põlevkivi otsepõletamise kaudu on juba hetkel äärmiselt marginaalse tähtsusega. Põhimõtteliselt saab oma keskküttesoojuse nii vaid Narva linn – kaugküttesektoris tuleb juba hetkel üle 50% toodetud soojusest taastuvenergiast. Antud kaugküttevõrgus on aga juba praegu võimalik asendada põlevkivi otsepõletamisel põhinev soojuse tootmine biokütuste või põlevkivi uttegaasi kasutamisega.