/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2016/11/25/6114175t1hc4af.jpg)
Eestis on küberjulgeolekuga olukord maailma tasandil üle ootuste hea, aga perfektseks ei saa seekunagi, leiab TTÜ Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskuse juhataja Rain Ottis.
Küberjulgeolek – millised on Eesti riskid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie suureks eeliseks muu maailmaga võrreldes on see, et meil on laialdaselt kasutusel selline kõrgtasemel turvafunktsioonidega asi nagu ID-kaart, mida näiteks keskmisel ameeriklasel ei kipu olema. Me saame anda tugevat krüpteeritud digiallkirja. Meie olukord on oluliselt parem, kui see mujal maailmas tavaks on,» ütles dotsent Rain Ottis Postimehele.
Rain Ottis on üks neist, kes esineb järgmisel kolmapäeval Tallinnas toimuval kõrgetasemelisel majandusjulgeoleku konverentsil, kus teiste seas osalevad näiteks Teabeameti peadirektor Mikk Marran, Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Eerik Heldna ja NATO küberkaitsekeskuse juht Sven Sakkov.
Rain Ottise sõnul on aga ka Eestis asju, mida annab parandada. «Me ei saa loorberitele puhkama jääda, peame edasi arenema,» ütles ta.
Kõige suurema tõenäosususega riskiks nimetas ta seda, et veebiplatvormide haldajatel on tegemata sellised väga lihtsad asjad, nagu tarkvaravärskendused. Inimeste tasandil aga seda, et paroolid on tihti vahetamata, neid kasutatakse samasugustena eri keskkondades või siis jäetakse ruuteritele tehaseparoolid.
«Viimase aasta trend on kindlasti ka lunavara levik, kus pahavara krüpteerib mingisugused dokumendid ära ja seejärel asutkse nõudma lunaraha maksmist,» ütles Ottis. «Suurema profiiliga objektide puhul tuleb ka ründajail rohkem vaeva näha ja siinkohal mängib keie kasuks Eesti väiksus.»
Eraisiku ja erattevõtte vaatenurgast on tema sõnul kõige tõenäolisemad kuritegelikud ründed, kus lõppeesmärgiks on pea alati raha kätte saada. Kui me räägime riigi tasandist, kus potensiaalne vastane muutub, siis toimub reeglina poliitiliste konfliktide lahendamine kübermeetmetega.
«Spionaaž on kindlasti üks asi, mis kõiki riike huvitab. Lisaks oleme näinud ründeid ühiskondlike protsesside vastu – vaatame või viimaseid USA presidendivalimisi, kus kandidaat sai peamiselt pihta seepärast, et ta pidas ebaturvalist meiliserverit, millesse häkiti ja milles olevaid andmeid asuti levitama,» lisas Ottis.
Eesti näitena tõi Ottis välja hiljuti avalikuks saanud juhtumi, kus haarati enda valdusesse ühe ettevõtte sidekanalid ja mõjutati ohvreid tegema makseid libakontodele.
«Me peame teadvustaam paremini, kuidas küberjulgeoleku teema mõjutab meie riiki, meie ühiskonda,» märkis Ottis.