Eesti välisluure juht: Putini kook hakkab otsa saama (63)
30. november 2016, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti välisluuret vedava Teabeameti juhi Mikk Marrani hinnangul pole Vladimir Putini juhitaval Venemaa võimurežiimil riigi päästmiseks hädavajalike reformide alustamiseks palju aega jäänud, kuid ikka veel üritatakse nendega viivitada.
«Venemaa majandus on kolmandat aastat languses ja mõõn ei pruugi läbi olla. Majanduskasvuks järgmistel aastatel plaanitakse naftahinna tasemest lähtudes küll 1-2 protsenti, kuid sellega pole võimalik saavutada föderaaleelarve tasakaalu senise kulutaseme juures,» ütles Mikk Marran tänasel majandusjulgeoleku konverentsil.
Marran viitas täpsemalt tõsiasjale, et aastal 2014. oli Venemaa majandus miinuses 0,6 protsenti, aastal 2015 3,7 protsenti ning käesoleva aasta prognoos on miinus 0,8 kuni 1 protsenti.
Tema sõnul peab Venemaa sõdasid, kulutab ja sööb praegu ilmselgelt rohkem, kui majandusest läbi maksude praegu sisse tuleb.
«Iga viies rubla on Venemaal hetkel katteta. Püütakse võtta laenu nii siseriiklikult kui välismaistelt pankadelt. Loodetakse ka erastada, kuid ei ole vist uudiseks, et praegune seis ei ole selleks kõige parem - eriti olukorras, kus püütakse erastada läbi iselakkuva jäätise metafoori, kus Rosneft erastab Bashnefti ja siis riik erastab omakorda Rosnefti,» sõnas Marran.
Venemaa on Marrani sõnul selgelt monomajandus, kus ligi pool keskvõimu maksulaekumistest on seotud maavarade kaevandamisega ning kogu ülejäänud on tugevas korrelatsioonis nafta hinnaga.
«On siililegi selge, et selline majanduse korraldus on väga riskantne. See paneb majanduse ja eelarve liiga suurde sõltuvusse naftatulust. Pikas perspektiivis tuleb majandus sellest sõltuvusest lahti siduda. Praeguse Putini režiimi puhul suurt ärksameelsust reformide tegemiseks aga näha pole. Kooki tahetakse jätkuvalt süüa, kuid kook on juba jäänud väiksemaks - erinevad märgid sellest läbi arreteerimiste ja muude sanktsioonide on pildile jõudunud,» tõdes Marran ja tuletas meelde, et Venemaal on järgmised presidendivalimised juba 2018. aastal ... kui neid mingil põhjusel ettepoole ei tooda.
«Kui kook ehk korruptsioon peaks riigist üldse ära kaduma, siis on käes «pardakk» - eriti praeguse juhtkonna jaoks,» märkis Marran.
Venemaa hädaks ongi Mikk Marrani sõnul see, et kõik ideed on koondunud Kremlisse kokku, kuid Putinil pole tahet otsuseid teha.
«Tal on laual kehvad valikud. Kui töötavad lahendused majanduse parandamiseks oleksid läänelikud lahendused, kuid just nendele on Putini režiim end vastandanud,» sõnas Teabeameti juht.
Marran märkis, et Venemaa elanike ostuvõime on aastast 2012 püsivalt langenud. Seda rubla kursi langemise ja toidukaupade kallinemise tõttu, mis omakorda on tingitud Venemaa vastusanktsioonidest Lääne sanktsioonidele.
«Meie nägemuse kohaselt puudub Venemaal praegu selge perspektiiv kiireks taastumiseks. Kui vaadata majanduse seisu, on võimalik näha ka sotsiaalse heaolu langust. Järgmistel aastatel saab märgata ka muudatusi mittemõõdetavates sektorites nagu tervishoiusüsteem ja haridus - nende alarahastamine omab juba palju pikemaajalist rasket mõju kogu Venemaa rahva tervisele ja haridustasemele.»
Mis puutub Eestisse, oleme me Mikk Marrani sõnul palju paremini vaktsineeritud Venemaa mõjutusvahendite vastu kui paljud suurriigid, kuna meil on 50-aastane ühine ajalugu, kus me oleme kõiki meetodeid näinud - nii desinformatsiooni kui mõjutustegevuse valdkonnas, inimesi ära ostes jne.
«Venemaa luurevõimude käsutuses on ka praegu väga suur ja detailne tööriistakast, nad on väga-väga professionaalsed» sõnas ta. Ta tõi näidetena selliseid tegevusi nagu poliitiliste erakondade rahastamist, küberründed, riikide üksteise vastu mängimine, ajakirjanike äraostmine, väärinfo tootmine.
Küsimusele, kas Eesti ettevõtetel tasuks praegu Venemaale investeerida, vastas Marran: «Võib küll, aga see üsna-üsna riskantne piirkond. Häirekellaks olgu see, et maksukorralduse tulevik on väga-väga ebaselge.»
Eesti Teabeameti tegevuse põhifookuses ongi Venemaa, Ukraina ja suuremad kriisid maailmas, mis võivad meie julgeolut mõjutada - Ukraina kõrval näiteks ka Süürias toimuv.