Riigiasutused näevad e-residentide kaugjuhitavates ettevõtetes riski Eesti mainele

Eesti esitluskeskuses tähistati e-residentsuse teist aastapäeva. Foto: Annika Haas

Innovatsiooni eesrindel püsival Eestil seisab peagi ees väga oluline tõestamise periood: kas meie riik saab hakkama e-residentide ettevõtete kaugjuhitavaks muutmisel nende haldamisega ja millist mõju omavad plaanitud muudatused meie rahvusvahelisele mainele.

Kümned Eesti riigiasutused, kohtud ja organisatsioonid toetavad küll igati e-residentsuse programmi, kuid näevad neile antavas võimaluses juhtida ettevõtteid välismaalt esialgu suure riskina nii maksude kui riigi maine osas, selgub plaanitud muudatustele esitatud arvamustest.

Kõige suuremat probleemi nähakse selles, mil viisil plaanitakse seadustega korraldada kaugetes välisriikides juhatust omavate Eesti ettevõtete suhtlemine Eesti riigiasutustega. Valitsuses möödunud nädalal heakskiidu saanud äriseadustiku muutmise eelnõu kohaselt peavad sellised ettevõtted määrama endale Eestis kontaktisiku – sisuliselt käskjala, kellel endal aga igasugune vastutus riigi ees puudub.

Selliseks kontaktisikuks võivad olla näiteks advokaadibürood, notarid, audiitorid, aga ka aadressiteenuse ehk virtuaalkontorite teenuse pakkujad. Nendele riigi paberite kättetoimetamine võrdsustatakse tulevikus ettevõttele endale dokumentide edastamisega.

Lühidalt kokku võttes: Eestist saab tohutu ulatusega välismaiste ettevõtete teenindusmaa – kõik e-residentide ettevõtted, mille juhatused on kusagil mujal, on seaduse jõul kohustatud palkama siin endale kontaktkontori. Seda isegi juhul, kui lisaks juhatusele asuvad mujal nende töötajad, kliendid ja kontorid.

Kõige selgesõnalisemalt on sellisele kohtustustevabade kontaktisikute määramisele on vastu rahandusministeerium.

«Eelnõu vastuvõtmisel võib tekkida olukord, kus Eesti äriühinguid hakatakse kasutama maksu- ja majanduskuritegude toimepanemiseks. Kontaktisik peaks vastutama selle eest, et e-residentidele kuuluv äriühing esitaks äriregistrile tähtaegselt nõuetele vastava majandusaasta aruande ja äriühingu likvideerimisel peaks kontaktisik olema seaduse alusel äriühingu dokumentide hoidja,» seisab rahandusministeeriumi arvamuses eelnõule. 

Lisaks leiab rahandusministeerium, et e-residentide siinseks kontaktisikuks ei tohiks mingil juhul olla siinsed ettevõtete aadressiteenuse pakkujad ning üleüldse tuleks viimaste tegevus Eestis ebasoosingu osaliseks muuta.

«Arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhustamise jätkuvat vajadust ja aktuaalsust – näiteks aadressiteenuse pakkujatega seotud skandaale erinevates riikides nagu Küprosel -  ei ole õigustatud aadressiteenuse pakkujate tegevuse soosimine Eestis. Kui sellised isikud oma kohustusi kontaktisikutena ei täida, puuduvad igasugused võimalused nende mõjutamiseks,» seisab ministeeriumi avalduses.

Samas ministeeriumi haldusalas tegutsev maksu- ja tolliamet igati tervitab sellist kontaktisikute määramist ja suuri riske ei näe. «Meie hinnangul ei tekita eelnõuga kavandatavad muudatused MTA jaoks olulisi uusi riske. Oleme teadaolevate riskide maandamiseks e-residentsuse projekti raames eelnevale lisaks välja pakkunud ka riigi e-teenuste peatamise võimaluse nende isikute puhul, kes ei ole riigiasutuse jaoks kättesaadavad: käibemaksukohustuslaste registris registreeringu kustutamine või riigilõivu tasumise peatamine.»

Eestil on hetkel 14246 e-residenti, kes on loonud 1102 ettevõtet ja 360 töökohta. 95 protsenti loodud ettevõtetest on täna nn ühemeheettevõtted ning üle 90 protsendi ettevõtetest on sõlminud igakuise lepingu Eesti ettevõtetega, kes pakuvad ettevõtte aadressi, finants- ja maksunõu jm toetavaid teenuseid.

Oma arvamuse eelnõu osas ütles välja ka näiteks Riigikohus, kes märkis, et ka praegu kehtivad reeglid ei takista e-residentide tegutsemist ettevõtluses ning kontaktisiku määramise kohustus riske kuidagi ei vähenda.

«Kontaktisiku instituut on loodud selleks, et hajutada riske, mis võivad tuleneda sellest, et juhtorganite liikmed ei ole Eestis ja pole seega siin kättesaadavad. Kuid leiame, et kontaktisiku instituut ei ole piisav maandamaks riske, mis tekivad sellest, et kavandatud muudatuste tulemusel nõrgeneb asjaomaste juriidiliste isikute seos Eestiga,» leiab Riigikohus.

Täpselt sama meelt on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, kes märgib lisaks, et puudub kontrollimehhanism, millega tagada ja kontrollida, et juriidilise isiku välismaal asuv juhatus reaalselt saab kätte temale suunatud dokumendid – kes, kuidas kontrollib, et kontaktisik edastas kättetoimetamist vajavad dokumendid välismaal asuvale äriühingu juhatusele.

Mitmed arvamuse esitanud asutused tegid justiitsministeeriumile probleemide vältimiseks ettepaneku, et ettevõtete e-posti aadressile dokumentide saatmine oleks võrdsustatud dokumentide kättetoimetamisega. Seda uuendust ministeerium aga eelnõusse esialgu sisse ei kirjutanud.

«Äriseadustiku muutmise eelnõu eesmärk ei ole reguleerida e-posti kui primaarset kättetoimetamise aadressi. Dokumentide kättetoimetamist haldusmenetluse raames reguleerib haldusmenetluse seadus, ja ehkki elektroonilise kättetoimetamise regulatsiooni on plaanis küll muuta, on veel vara rääkida, millised muudatused täpsemalt olema saavad. Tsiviilkohtumenetluses võimaldab tsiviilkohtumenetluse seadustik elektroonilist kättetoimetamist elektronposti kaudu juba praegu,» selgitas justiitsministeeriumi esindaja Postimehele.

Eesti Pank ütles oma arvamuses, et on väga oluline, et eelnõuga pakutavad lahendused ei suurendaks e-teenuste kuritegeliku kasutamise riski, ega looks ekslikku muljet selle võimalikkusest puuduliku selgitustöö tõttu.

«Eriti hoolikalt tuleb võimalike rahapesuskeemide või muu illegaalse rahastamise vältimisse suhtuda siis, kui isiku asukohast sõltumatute lahenduste kasutamist soovitakse laiendada ka panga- ja makseteenuste osas. Sellele ebapiisava tähelepanu pööramine võib näiteks kaasa tuua piiravate meetmete rakendamise Eesti finantssektori suhtes korrespondentpankade poolt, kellest sõltub Eesti finantsasutuste võimekus pakkuda klientidele vajalikke välisarveldusi,» leidis Eesti Pank.

Rahandusministeerium märkis veel oma avalduses, et planeeritav muudatus võib kaasa tuua Eesti rahvusvahelise maine languse rahapesu ja terrorismi rahastamise või korruptsioonivastases võitluses.

Seda tunnistab ka justiitsministeerium ise, kes märgib, et halvima stsenaariumi korral ootavad meid ees USA ja EL-i pankade piiravad meetmed ning riigi krediidireitingu märgatav halvenemine.

Samas leiab justiitsministeerium, et kõik viidatud riskid on kahtlemata asjakohased, «samas tuleb toonitada, et ka täna leidub ühinguid, mida juhitakse täiel määral välisriigist ning seetõttu on kõnealused riskid asjakohased ka täna».

Kehtiva õiguse kohaselt peab teatud äriühingute asukoht ja nende juhatuse asukoht langema kokku ja asuma Eestis. Lisaks aga kehtib nõue, et kui vähemalt poolte osaühingu, aktsiaseltsi või filiaali juhatuse liikmete elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis, peab osaühing, aktsiaselts või välismaa äriühing nimetama kontaktisiku.

Algselt oli justiitsministeerium plaaninud eelnõusse ka sätte, mille kohaselt tulnuks ettevõtte asutamisel esitada kirjalikud tõestused selle kohta, et ettevõttel on olemas reaalne kontor Eestis - kuid huvigruppide survel sellest sättest loobuti.

Valitsuses eelmisel nädalal heakskiidu saanud Äriseadustiku muutmise eelnõu peaks plaanide kohaselt jõustuma 2018.aasta jaanuari lõpus.

Kommentaar: justiitsminister Urmas Reinsalu

Eelnõu võimaldab tulevikus juriidilise isiku juhatusel asuda ka väljaspool Eestit ning seeläbi juhtida Eesti registreeritud juriidilisi isikuid välisriigist. Selleks, et muudatust ei hakataks kuritarvitama, on eelnõus lahendusena välja pakutud, et juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määratleda kontrollitud taustaga Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente.

Kui juriidiline isik, kelle juhatus ei asu Eestis, kontaktisikut ei määra, võib registripidaja algatada juriidilise isiku sundlõpetamise. Kontaktisiku nõue on tuntud juba kehtivas õiguses, kuid eelnõuga muutub see täpsemaks. See tähendab, et kontaktisik tuleb nimetada vaid juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis. Välisriigi äriühingute filiaalide jaoks kehtiv kontaktisiku regulatsioon ei muutu.

Lisaks kehtestatakse eelnõuga põhimõte, et kõik ettevõtjad, sh füüsilisest isikust ettevõtjad ning välismaa äriühingute filiaalid peavad äriregistrile esitama oma elektronposti aadressi. Eelnõus olevate muudatuste kehtima hakkamise järel saab kõigi Eestis tegutsevate ettevõtjate ja filiaalidega kontakteeruda elektronposti aadressi kaudu ning suurenevad võimalused paberivabaks suhtluseks ettevõtjate ja riigi vahel. Hinnanguliselt ei ole äriregistrile oma elektronposti aadressi esitanud ca 7 % kõigist registrisse kantud ettevõtjatest ja välismaa äriühingu filiaalidest.

Eelnõu näeb siiski ette erandid mõningate juriidiliste isikute liikidele, nagu näiteks finantssektori ettevõtjad, kelle juhatus peab jätkuvalt asuma Eestis. Seda nõuab nii finantssektori spetsiifika kui ka Euroopa Liidus kehtiv regulatsioon.

Muudatustega leevendatakse juriidilise isiku juhatuse asukoha nõudeid, samas ei muudeta juriidilise isiku asukoha reegleid: asukoht peab olema jätkuvalt Eestis ja määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega nii juriidilise isiku põhikirjas või ühingulepingus kui ka äriregistri andmetes.