Rahandusministeerium märkis veel oma avalduses, et planeeritav muudatus võib kaasa tuua Eesti rahvusvahelise maine languse rahapesu ja terrorismi rahastamise või korruptsioonivastases võitluses.
Seda tunnistab ka justiitsministeerium ise, kes märgib, et halvima stsenaariumi korral ootavad meid ees USA ja EL-i pankade piiravad meetmed ning riigi krediidireitingu märgatav halvenemine.
Samas leiab justiitsministeerium, et kõik viidatud riskid on kahtlemata asjakohased, «samas tuleb toonitada, et ka täna leidub ühinguid, mida juhitakse täiel määral välisriigist ning seetõttu on kõnealused riskid asjakohased ka täna».
Kehtiva õiguse kohaselt peab teatud äriühingute asukoht ja nende juhatuse asukoht langema kokku ja asuma Eestis. Lisaks aga kehtib nõue, et kui vähemalt poolte osaühingu, aktsiaseltsi või filiaali juhatuse liikmete elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis, peab osaühing, aktsiaselts või välismaa äriühing nimetama kontaktisiku.
Algselt oli justiitsministeerium plaaninud eelnõusse ka sätte, mille kohaselt tulnuks ettevõtte asutamisel esitada kirjalikud tõestused selle kohta, et ettevõttel on olemas reaalne kontor Eestis - kuid huvigruppide survel sellest sättest loobuti.
Valitsuses eelmisel nädalal heakskiidu saanud Äriseadustiku muutmise eelnõu peaks plaanide kohaselt jõustuma 2018.aasta jaanuari lõpus.
Kommentaar: justiitsminister Urmas Reinsalu
Eelnõu võimaldab tulevikus juriidilise isiku juhatusel asuda ka väljaspool Eestit ning seeläbi juhtida Eesti registreeritud juriidilisi isikuid välisriigist. Selleks, et muudatust ei hakataks kuritarvitama, on eelnõus lahendusena välja pakutud, et juhul, kui juriidilise isiku juhatus asub välisriigis, kehtestatakse nõue määratleda kontrollitud taustaga Eesti kontaktisik, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente.