Kuigi erinevalt kaotatud privaatsusest on kaitseta telefoniomanikul võimalik varastatud raha tagasi teenida, on üsna kurvastav, kui üks telefoni installeeritud rakendus paneb pihta su pangakonto login’id ja teeb ülekandeid ilma sinu loata. Ja pärast seda kustutab kogu telefoni sisu.
Just sellise mitu-ühes rakenduse, kuhu on koondatud erinevad kahjulikud funktsioonid, leidsid Fortineti uurijad. Kõnealune äpp sihtis peaaegu saja USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Austraalia, Poola, Türgi ja Austria suurpankade kliente.
Spetsiifilisi nuhkvarasid luuakse ka. Näiteks Exaspy on loodud spetsiaalselt ettevõtte juhtidelt infot varastama.
Androidi pahavara nimega Tondrow on spetsialiseerunud telefonist fotode ja Chrome’i andmebaaside varastamisele.
CallJam aga helistab lihtsalt tasulistele numbritele.
Palju on kajastatud lunavara ründeid, mis puudutavad arvutivõrke ja tuntud ettevõtteid. Kevadel sai meediast lugeda ka Eesti ettevõtete vastu suunatud rünnakutest. Palju vähem on juttu aga sellest, et samasugused ründed on sooritatavad ka nutiseadmetel. Näiteks pahavara Android.Lockscreen hiilib mööda automaatkäivituse tõkkest esitledes end launcherina.
Vastavalt Austria teadlaste kevadisele avastusele on sajad miljonid Android seadmed avatud ARMageddon nimelisele rünnakule, mis ohustab kõik ARM protsessoreid, mida nutiseadmetes kasutatakse. Google parandas vea õnneks juba selle aasta märtsis.
Lihtsad asjad tuleb ise ära teha
See maailm, milles opereerimiseks me oma nutiseadmeid igapäevaselt kasutame, ei ole turvaline ega sõbralik koht. Seal varitsevad ohud on sama reaalsed, kui reede öösel kell kolm Tallinna vanalinnas kõikuva sammuga kodu poole suundudes pätikambast mööduda. Need on ohud, millest me reeglina saame teadlikuks alles siis, kui on juba hilja.