«Metalli- ja masinatööstuse valdkonnas jääb viie aasta perspektiivis puudu kolmandik inseneriharidusega lõpetajatest inseneride ja juhtide ametikohtadele» tõi ühe näite Kutsekoja koordineeritava tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA juhtivkoordinaator Terje Kaelep.
Sugugi parem pole seis ka elektroonikatööstusega - vaja oleks 60 inseneri aastas, kuid koolitatakse umbes 35 ehk puudujääk on 25 inimest aastas. Puudu on ka kutseharidusega tehnikutest ja operaatoritest - neid oleks vaja koolitada 140 aastas, kuid koolitatakse 105 ehk puudu on 35 inimest aastas.
Mis sellise spetsialistide ja õppidasoovijate põua on põhjustanud? Kurb tõsiasi on, et vastuvõtu üldnäitajad on võrreldes 2011/12 kahanenud 5 protsenti. Kõrghariduses on kahanemise trend olnud isegi jõulisem –9 protsenti.
Terje Kaelepi sõnul on vastuvõtu vähenemine mõjutatud ühelt poolt kindlasti demograafilisest muutusest - vastavasse ikka jõudnud sünnipõlvkonnad on järjest väiksemad. Teisalt alustab õpinguid enamvähem piisavalt sisseastujaid, kuid õpingute lõpetamiseni jõuab vähem inimesi kui võiks.
Kolmandaks probleemiks on noorte, lapsevanemate, õpetajate ja avalikkuse vähene teadlikkus tänapäeva tööstusest ja seal töötamise tingimustest ning palkadest.
Millised on aga Eesti valikud olukorra paranemiseks?
«Tuleb senisest veelgi tugevamalt populariseerida tööturul puudu olevaid erialasid, nende töötingimusi, karjäärivõimalusi. Tänapäeva tööstusettevõtetest ning kaasaegsetest töötingimustest ei teata palju, vähestel on olemas isiklik kokkupuude,» märkis Kaelep.
Kaelepi sõnul saavad palju teadlikkuse kasvuks ära teha tööandjad ise. Mitmed erialaliidud koostöös ettevõtjatega juba korraldavadki tegevusi, et tutvustada noortele oma tööstusvaldkonda. Pakutakse praktikakohti, võimalust õppida töökohal.