Kommentaar: tööstuste kõrval on tabanud insenerinappus ka ehitusettevõtteid

Sven Pertens

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tööstuste kõrval on inseneride ja oskustööliste põud tabanud ka ehitusvaldkonda ning selle põhjused peituvad nii demograafilises olukorras, maines kui riigi tegematajätmistes, kirjutab Tallinna Tehnikakõrgkooli nõunike kogu ja asfaldiliidu esindaja Sven Pertens kommentaariks täna avaldatud Postimehe artiklile.

Probleem ehitusettevõtjate seisukohalt on ilmnenud just selles aspektis, et kvalifitseeritud tööjõudu ei ole piisavalt, seda just ehituse alal.

Kui uurida statistikat, siis tegelikult võiks ehitusspetsialiste igal aastal tulla kõrgkoolidest 400 inimese järgus. See number pole aga kaugeltki nii kõrge ja ehitusinsenere napib – pole inimesi, kes projekteeriksid, ehitaksid või teeks järelevalvet.

Teedeehituse erialale sisseastujate hulk Eesti kõrgkoolides, kes seda õpet pakuvad, on oluliselt väiksem kui kohtade arv.

See, et pole piisavalt üliõpilasi, on muidugi laiem probleem – demograafiline aspekt ehk inimeste hulk väheneb ja rahvastik vananeb. Samuti on kitsamalt küsimus ehitus- ja insenerierialade populaarsus ühiskonnas.

Mure on ka see, et pole näha õppejõudude järelkasvu. Praegu on õppekvaliteet küll veel rahuldaval tasemel, kuid küsimus on selles, kes hakkab  õpetama, kui need inimesed pensionile lähevad?

Riigil on siin veel selline tegematajätmine, et ei ole loodud kompleksset arusaama, milliseid kõrgesti haritud spetsialiste meil on üldse vaja ja kui palju? Tasakaal on paigast ära.

Noored tahaksid kõik administreerivat tööd teha, kuid sisulist lisaväärtust luua tahavad vähesed. Riik peaks siinkohal oma haridustellimusega käesolevat protsessi paremini suunama.

Ka meediakuvand mängib siinkohal palju rolli – ehitajatest räägitakse pigem kui toore jõuga Kalevipoegadest, mitte inimestest, kes teistele kvaliteetseid elamustingimusi loovad.

Ehitus ei võrdu ammu enam pelgalt porise objektiplatsiga. Võrdluseks võib tuua IT-valdkonna, mida pidevalt esile tõstetakse ja mille erialakuvandit kergitatakse.

Oma tööst rääkides ütleb Pertens, et enamiku aega ongi ta tegelikult juhtinud Lemminkäinen Eesti ASi, mille põhiliseks tegevusvaldkonnaks on teedeehitus, kuid ta kuulub ka ehitusettevõtjate liidu juhatusse.

Tagasi üles