Eesti hakkab viimase Euroopa Liidu liikmesriigina biokütusele üle minema

Olenemata ebasoodsast olukorrast maailmaturul ehitatakse biokütuse tehaseid juurde. Paldiskis olev biodiislitehas sai nurgakivi juunis.

FOTO: virumaateataja.ee

Majandus- ja taristuminister esitas valitsusele vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kohustatakse vedelkütuse tarnijaid lisama bensiini ja diislikütusesse taastuvast allikast toodetud kütuseid ehk biokütuseid.

Kohustuse näol on tegemist Euroopa Parlamendi ja nõukogu taastuvenergia direktiivist tuleneva kohustusega, mille kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et aastaks 2020 kasutatakse transpordis vähemalt 10 protsendi energiamahu ulatuses biokütuseid. Leedus ja Lätis moodustab nende osakaal juba 5 protsenti, Soomes moodustavad transportkütustest üle kümne protsendi taastuvast allikast toodetud kütused. Eesti on viimane liikmesriik, kes sellise kohustuse üle võtab.

«Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise suurendamisega transpordis saab vähendada transpordisektori sõltuvust imporditud naftast, mille puhul on energia varustuskindluse probleemid kõige teravamad, ja mõjutada transpordisektori kütuseturu muutumist keskkonnahoidlikumaks,“ sõnas majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

«Kohustuse viimase rakendajana on Eestil olnud võimalus õppida teiste liikmesriikide kogemusest. Kui veel 2010.a andsid sektoris tooni ebakvaliteetse biokütuse kasutamisest tingitud probleemid, siis tänaseks on biokütus kõrgekvaliteediline toodang, mida on võimalik kasutada ohutult iga ilmaga,“ lisas Simson.

Eelnõu kohaselt peab alates 2017.a maist tarbimisse lubatud kütus sisaldama vähemalt 3,3 protsenti energiamahu ulatuses biokütust. 2018.a on vastav tase 6,4 protsenti, 2019.a tase 8 protsenti ning 2020.a tase 10 protsenti. Ühtlustamaks kohustust naaberriikide vedelkütuse turuga, ei pea kohustuse rakendumise ülemineku ajal 2017.a novembrist 2018.a märtsini (k.a) diislikütusele biokütust lisama. Kui biokütus on toodetud jäätmetest või jääkidest, saab selle panust eesmärgi täitmisel arvestada kahekordselt. 2015.a seisuga kasutati Eesti transpordisektoris 0,2 protsendi ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud kütust.

Taastuvast energiaallikast toodetud vedelkütuse sisaldusega kütused sobivad enamustele sõidukitele. Eestis võib kasutada taastuvast energiaallikast toodetud vedelkütust bensiini puhul kuni 10 protsendi ulatuses fossiilses kütuses ja kuni 7 protsendi ulatuses diislikütuses (nn. esimese põlvkonna biokütus ehk FAME). 2. põlvkonna biodiislikütuse sisaldusele fossiilses diislikütuses ei ole piiranguid sätestatud. Siiski ei soovitata loetletud arvul vanematel bensiini kasutavatel sõiduautodel biokütuse lisandiga bensiini kasutada. Sellest lähtudes ei sea eelnõu biokütuse lisamise kohustust bensiinile oktaanarvuga 98. Selliste sõiduautode loetelu avaldab Maanteeamet oma veebilehel. Diislikütuse ja biokütuse segu sobib kasutamiseks kõigile diislikütust kasutavatele mootorsõidukitele.

Biokütuse sisaldus vedelkütuses märgitakse tanklates bensiini puhul märkega E5 või E10, sõltuvalt selle sisaldusest vedelkütuses – vastavalt kuni 5 protsenti või kuni 10 protsenti. Diislikütuse puhul kasutatakse märgistust B7. Andmeid sõidukite kohta, milles ei ole soovitatav taastuvast allikast toodetud kütust kasutada, avaldatakse Maanteeameti veebilehel.

Tagasi üles