Päevatoimetaja:
Kaido Einama
Saada vihje

Kuhu jäi Jägala joa vägev sild?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jägala joa silla makett
Jägala joa silla makett Foto: TTK

Kuigi Jõelähtme vald plaanis juba 1,5 aastat tagasi koostöös Tallinna tehnikakõrgkooliga rajada eurorahade toel Jägala joale jõe kaldaid ühendavat silda, siis pole see projekt siiani edasi liikunud.

Jutt käib möödunud aasta suve hakul  tehnikakõrgkoolis valminud Jägala joa silla projekti sisaldava diplomitöö realiseerimisest, kuna just see võeti  aluseks Jägala joa puhkepiirkonna detailplaneeringu koostamisel. Sild on kavandatud joast allapoole, Jägala joa ette, et võimaldada liikumist ühelt kaldalt teisele ning vaadelda ja nautida joa laskumist jõesängi.

«Praeguse hetke seisuga ei ole kahjuks midagi uut teatada. Tegemist on väga mahuka projektiga, mida ei ole võimalik rahastada valla eelarvest. Vald tegeleb praegu rahastajate otsimisega, tutvub võimalike sobivate meetmete ja programmidega,» ütles täna Postimehele valla esindaja Merike Metstak. Seega sisuliselt sama vastus, mis juulis 2015.

Mõlemat kallast ühendavat silda saaksid valmimisel kasutada vaid jalakäijad. Projekti kohaselt kannavad puittekiga silda liimpuidust sillakaared ja see on kavandatud joast mõistlikule kaugusele, et puit jääks vee ja jää mõjust kahjustamata.

Maapind, kuhu silla otsad toetuvad, on tugeval pinnasel, kaldasambad tehakse raudbetoonist. Lookleva kujuga sillatekk on terves ulatuses ümbritsetud käsipuudega. Sild on kavandatud sujuva kaldega, mis võimaldab mugavat liikumist nii jalgsi kui ka ratastooliga.

Silla projekti tegid tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna üliõpilased Kaisa Männamaa ja Rain Kimmel diplomitööna. Projekteerijad käisid töö käigus korduvalt Jägala joal, jälgisid juga aastaringselt ning arvestasid projekteerimisel kõiki nüansse.

Tehnikakõrgkoolil on Baltimaades ainulaadne seade, niiöelda modelleerimise koobas, kus 3D prillidega saab näha projekti ruumilist pilti stereoskoopiliselt. Mudeli põhjal saab teha kai üksikasjaliku eelarve. Mudelist saab info kätte nii ehitaja kui haldaja, kuni selleni välja, et millal on vaja silda hooldada või elemente välja vahetada. Ka Jägala silla projekt on koostatud 3D mudelina.

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul saaks plaani realiseerumisel sild olema ühtlasi ka vaateplatvorm ning kutsuks veelgi enam külastajaid erinevatel aastaaegadel juga vaatama.

Jägala juga asub Jägala jõe alamjooksul, ligi neli kilomeetrit enne Soome lahte suubumist. Joa kõrgus on ligi kaheksa meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige laiema ja kõrgema loodusliku joaga Eestis. Juga asub pae- ja liivakivilasundi piiril ja on ligi 3000 aastaga endast maha jätnud 280 meetri pikkuse ja 10–14 m sügavuse kanjonoru Veekardin on tekitanud joa alla kuni seitsme meetri sügavuse hiiukirnu.

Tagasi üles