Millised olid kõige vingemad uuendused tehnikamaailmas aastal 2016 – eestlaste hinnang

Virtuaalreaalsuse prillid Foto: Andres Raudjalg

Maa järjekordne ring ümber Päikese hakkab taas läbi saama ja aeg on kokku võtta ka 2016. aasta  olulisemad uuendused tehnoloogiamaailmas.

Teeme seda sel korral valitud eestlaste silme läbi – palusime igaühel neist kirjeldada kolme nende hinnangul olulisimat innovaatilist uuendust, mida sel aastal nägime.

Tehintelligentsus ja suurandmete töötlemine, virtuaalne reaalsus, sotsiaalmeedia mõjuvõim - need on läbivad nähtused pea kõigi vastanute mõtetes.

TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan

Gert Jervan Foto: TTÜ

• Tehisintellekti jõuline pealetung. AI on välja murdmas teadusprojektidest ja niširakendustest ning leidmas teed tavakasutusse. Isesõitvatest autodest inimkeele töötlemiseni.
• Virtuaalreaalsuse kättesaadavus. Uued seadmed ja nende valik on VR-i teinud laialt kättesaadavaks ning paljudes valdkondades (nagu näiteks meelelahutus, tervishoid, ehitus jne.) võib VR kaasa tuua murrangulised arengud.
• Targad asjad. Arvutusvõimsuse suurenemine, kommunikatsiooni kättesaadavus ning sensoorika areng võimaldab peatselt kõik eluta asjad „targaks“ teha ja omavahel suhtlema panna. 2016 nägime selle suure paradigma muutuse esimest lainet.
•  

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau

Argo Virkebau Foto: Tele2

• 2016. aasta jääb meelde kui virtuaal- ja liitreaalsuse massidesse jõudmise aasta. Virtuaalreaalsusele andis hoo sisse Facebook, tuues Oculusega välja esimesed tavakasutajale mõeldud virtuaalreaalsusseadmed. Liitreaalsuse läbimurde tõi esimese pääsukese, Pokemon Go mängu jõudmine miljonite kasutajateni – ükski teine mobiilimäng pole suutnud kuue päevaga võita 100 miljonit kasutajat üle maailma. Mäng, mis seob virtuaalse maailma füüsilisega, andis 99 protsendile mängijatest elu esimese liitreaalsuse kogemuse ja määras suuna, kuhu mängutööstus järgnevatel aastatel liigub. Purustades spekulantide väite, et liitreaalsuse jõudmiseks tavakasutajateni kulub veel 10 aastat, mõjutab Pokemon Go edaspidi suuresti meie ootusi meelelahutusele, mängudele ja oma nutiseadmete võimekusele.
• 2016. aasta tõestas esmakordselt, kui suur mõju maailmale on uuel meedial ja selle „tarkadel“ algoritmidel, mis on igaühele loonud tavameediast ja päriselust erineva isikliku meediaruumi. USA presidendivalimised tõestasid, et valimistulemusi prognoosivad ja kujundavad aina enam Google’i ning Facebooki algoritmid, millel on avalikule arvamusele suurim mõju. Kuna algoritm määrab selle, milliseid uudiseid sulle kuvatakse, võib üks kandidaat uues meedias teenida ebaproportsionaalselt suure osa tähelepanust. Kui algoritm ennustab minu varasemate klikkide ja sõprade seas sensatsiooni tekitanud postituste põhjal, et soovin näha rohkem uudiseid Trumpist, tekib illusioon, et avalikkus toetab Trumpi. Et Trump oli uues meedias edukam ja domineeris ka minu meediaruumis, võib tema võidu panna just Google’i ja Facebook’i algoritmide arvele.
• Aasta tõi läbimurde robotite intelligentsusastmes – robotid omandasid kohanemis- ja üksteiselt õppimise võime. 2016. aasta lõpuks suudavad robotid kohaneda pidevalt muutuvate tingimustega ning salvestada omandatud kogemused pilve, kus teised robotid saavad andmeid koguda ja õppimiseks kasutada. Kollektiivne õppimisvõime puudutab näiteks isesõitvaid autosid, mis kasutavad tänu keerukatele tehisintellekti algoritmidele õppematerjalina teiste robotite loodud andmeid ja õpivad teiste autode vigadest. Ka tööstusrobotid suudavad korda saata aina intelligentsemaid töid kui lihtsad korduvad ülesanded, mis laiendab oluliselt nende kasutusvaldkondi.

Anto Veldre Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Riigi Infosüsteemi Ameti analüütik Anto Veldre

• Ilmnes sotsiaalvõrkude kuri pool - kuidas tehnoloogia abil inimeste meelsust muuta (ja USA valimisi võita). Kui varem tuli isiku psühholoogiliste reaktsioonide mõõtmiseks kohale kutsuda psühholoog ja vallakirjutaja, siis nüüd piisab, kui isikule sotsiaalvõrgus komplekt õigeid ja libauudiseid ette sööta. Nii saab ära mõõta tema reaktsioonid (kiidab heaks, blokib ära, levitab sõpradele) ning on väga kiiresti leitavad isiku nõrgad kohad, nagu ka vahendid, millega suunata isik "õiges" suunas tegutsema. Ehk on aeg sotsiaalvõrkudest põgeneda?
• Mitte ükski riik maailmas peale Eesti pole julgenud üle avaliku võrgu uuendada oma isikuttõendavate dokumentide isikusertifikaate (nojah, eeldusel, et riigis üldse säärased olemaski on). Aastal 2016 julges Eesti sellega algust teha. Tundub pisiasi, kuniks mõistad, kui keeruline oli seda teha.
• Tahaksin väga loota, et NASA poolt testitav uut sorti müstiline raketimootor, nn "EM Drive", osutuks mitte libauudiseks, aga tegelikult toimivaks tehnoloogiaks. On ilmne, et maailm on saanud täis, inimesed ei mahu enam planeedile ära ning rahvastikutihedusest tõuseb järjest rohkem probleeme. Üks hea raketimootor viiks arengu sinnasuunda, kuhu ulmejutud ammu viitavad - odavad kosmoserännud saaksid reaalsuseks.

Oleg Shvaikovsky Foto: Erakogu

Nortali juhatuse liige Oleg Shvaikovsky ning suurandmetega tegeleva ärisuuna juht Lauri Ilison

• Tehisintellekt – viimase 18 kuu jooksul on tehisintellekt arenenud väga suure kiirusega tasemele, kus mudelite täpsus hakkab edestama keskmise inimese täpsustaset. See loob tugevad eeldused, et meie ümber hakkavad peagi sõitma isesõitvad autod, arenevad tehisintellektipõhised vestlusvahendid, erinevate seadmete juhtimine häälkäskluste kaudu jne. See kõik toimub juba praegu, kuid areng on olnud kiire ja jätkates seniseid arenguhüppeid, saab see peagi normaalsuseks ja osaks meie igapäevasest elust.
• IOT – ehk asjade internet – jällegi ei ole otseselt uus teema ning sellest on palju räägitud. Kuid arengud on olnud kiired ka selles valdkonnas ning eriti selgelt on just viimaste aastatega jõudnud ärijuhtideni mõistmine, missugune on IOT potentsiaal ettevõtte jaoks läbi kaugjuhitavate protsesside, mõõtmise, protsesside automatiseerimise jne. Seetõttu on hüppeliselt kasvanud ka juhtide huvi selle vastu ning ettevõtete hulk, kes IOT-d oma äris kasutavad.
• Andmed ja nende kasutamine– tänaseks võib öelda, et andmetest on saanud ettevõtte suurim vara ning need on sama olulised kui finantsid, logistika, inimesed, jaotusvõrk, tootmine jne. Selleks, et aga neid meeletult suuri andmehulkasid kasutada ärilistel eesmärkidel, nende potentsiaali realiseerida ja analüüsida, on viimaste aastatega oluliselt arenenud tehnoloogiad ja lahendused, mis suudavad Big Data-st  ’läbi hammustada’ ning selle ettevõtte kasuks vajalikul viisil tööle panna. Andmete põhjal on võimalik nii olemasolevaid äripotsesse efektiivsemaks muuta kui ka uut kasvu leida. Samuti on andmed vara, mida saab oma partneritega jagades väärtuseks muuta. Huvi andmete kasutamise vastu on hüppeliselt viimase aasta jooksul meie kogemuses kasvanud. Ühes sellega on kasvanud ka vajadus andmeid varasemast rohkem ja oskuslikumalt kaitsta. Kui täna küsida, mida ülikooli peaks õppima minema, siis vastus võiks olla: erialasid, kus tegeletakse ärianalüüsi, andmekaeve ja tehisintellektiga.

TTÜ biorobootika keskuse juhataja Maarja Kruusmaa

• 2016 aasta jooksul teadusuudiseid lugedes paistis olevat kõige rohkem tähelepanu saanud CRISPR geenide editeerimise tehnoloogia.
• Teiseks tooksin välja asjade interneti väga kiire leviku viimase aasta jooksul, aga ka sel aastal toimunud DDoS ulatuslikud küberrünnakud, mis on arvatavasti saanud võimalikuks just asjade interneti eksponentsiaalselt kiire kasvu tõttu.
• Kolmandaks: Pokemon Go kiire tõus ja langus, mis näitab et ehkki enamasti ollakse ühel meelel, et virtuaalmaailma tehnoloogiad tulevad, et jääda, on tehnoloogiatrende täpselt ikkagi väga raske ette ennustada.

Rain Laane / Twitter Foto: twitter

Microsoft Balti regiooni juht Rain Laane

Raske on välja tuua kolme suurt üksikut uuendust mööduvast aastast, aga see-eest on näha mitmeid trende, kus suunas ühiskond liigub ning neist võib kolm tükki välja tuua küll – liitreaalsus, digitaalne muutumine ning tehisintellingendi ja asjade interneti ülikiire areng.

• Esiteks liitreaalsus – Liitreaalsust kasutatakse juba edukalt mitmetes ettevõtetes, et saada aimu näiteks tehasee ruumikasutusest või ruumide välimusest. See võimaldab virtuaalse ning reaalse maailma kokku viia säästes sellega aega, raha ning luues uued ning ennenägematud võialused.
• Teiseks digitaalne muutumine – me näeme, et ettevõtted ja valitsused väärtustavad digitaalseid protsesse aina rohkem. Digitaalne muutumine ning andmete töötluse kiire areng muudab otseselt ettevõtete tööprotsesse ning suurendab nende potentsiaalse tulevikus suuremaks kasvuks ja eduks.  Pidevalt lisanduvad uued digiteenused ka erakasutajatele, mis muudavad tehnika kasutamise mugavamaks ja efektiivsemaks ning tänu pilvetehnoloogiale ka mobiilsemaks.
• Kolmandaks AI ehk tehisintelligendi ja asjade interneti kiire areng ja aina suurem kasutuselevõtt ettevõtluses. Me peame iga päevaga aina vähem muretsema masinatega suhtlemise pärast, sest nad teevad seda omavahel ise. Teede peal on isesõitvad autod ja räägitakse külmkappidest, mis annavad poodidele tellimuse kui mõni toiduaine otsa saab. See sillutab teed tulevikule, kus inimene saab keskenduda mõtlemisele ja uudele ideedele, selle asemel, et liialt muretseda igapäevaste asjade üle.

Telia Eesti võrguplaneerimise osakonna juht Mattias Männi

Põnevaid innovatsiooni- ja tehnoloogiasaavutusi on loomulikult päris palju. Samas on arengud teinekord sellised, et mõni tehnoloogiline lahendus on küll juba varasemalt välja töötatud, kuid selle tõeline mõju ja massidesse jõudmine on näha veidi hiljem.

Kui konkreetselt Teliaga seotud näide tuua, siis kindlasti on see Ericssoni poolt testimisel saadud 15 Gbit/s kiirus 5G tehnoloogial. Tegu oli laborivälistes tingimustes saavutatud testiga, mis on järjekordne samm 5G võrgutehnoloogia kasutuselevõtu suunas.

Üldises vaates on aga kolmik selline:

• Pokemon GO võidukäik – tegu on esimese tõsise augmented reality ehk liitreaalsuse laialt levinud kasutusega ja massidesse jõudmisega
• Virtuaalreaalsuse võidukäik - Oculus Rift, HTC Vive ning Sony Playstationi VR headset külvavad aasta lõpus VR-i kasutuse massidesse
• Eesti E-residentsus – täielikult out of the box lähenemine ja lisaraha Eesti riigile

Martin Goroško Foto: Tehnopol

Tehnopol Startup Inkubaatori juht Martin Goroško

• Sotsiaalmeedia läks pildilt üle videole. Facebook ostab üles videoäppe, Snapchat ja Instagram tulevad videotega. Enam ei ole pilt põhiline.
•  
• E-kaubandus. Amazon Go näiteks, enam ei ole e-kaubanduse subjektiks elektroonika vaid suvaline toidukraam, mida saab otsekohe tellida.
• Logistika. Starship Technologies näiteks. Ühesõnaga, droonid ja robotid on tulnud ja veavad reaalselt kaupa laiali. Samuti on logistika optimeerimine teemaks, näiteks kuidas rekkad täis panna asju ja kuidas on võimalik asju efektiivsemalt transportida.

Andrus Hiiepuu Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Elisa erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu, tooteturunduse osakonna juht Mailiis Ploomann, tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli ja e-kanali juht Harles Tomberg

Elisa ajutrust leidis omavahelisel arutlusel, et nimetada saaks ja võiks isegi rohkem kui kolm näidet.

• Globaalsel tasandil nimetaksime Elon Muskilt kaks tegu, milleks olid (taaskasutatava) raketi saatmine orbiidile ja selle edukas maandumine maale. Kindlasti väärib nimetamist ja esiletõstmist ka säärane tehnoloogiline areng nagu seda oli Tesla meeskonna isesõitev auto oma täiustatud autopiloodiga.
• Lisaks käesolevale aastale tagasi vaadates, siis saabus kõigini ülemaailmne „hullus“, millega pandi liikuma tohutu hulk rahvaid – PokemonGo. Esmakordselt suutis liitreaalsuse rakendus jõuda sääraste massideni ja seda niivõrd kaasahaaraval viisil. Kindlasti näeme, et PokemonGo mäng hakkab muutma ka traditsioonilisi turunduskommunikatsiooni kanaleid ja üldisi meelelahutuse tegemise viise. 
• Nagu öeldakse „last but not least,“ siis toome välja ka Iselugeja, mis on samm lugemuse kasvatamisele meie ühiskonnas. Säärane kommertsteenus ja eestikeelne kõnesüntesaator üldiselt on kodumaisel turul üheks märgiliseks murranguks aastal 2016. Antud lahendus on heaks lisavõimaluseks erinevates situatsioonides lugemisvaramu nautimiseks – autoga sõites, treeningul, jalutuskäikudel.