Vinge internet vookleb kolkakülla mööda elektriposte – aga kes maksab postiomanikule?

Elektripostid Pärnumaal

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Riigikogus on tekkinud poleemika sel teemal, kas ja kui palju peaks maksma sisuliselt kõigi Eesti elektripostide omanikule Elektrilevile selle eest, et internetifirmad tohiksid asuda mööda neid internetikaableid vedama.

Riigikogu võttis teatavasti möödunud nädalal Eesti seadustesse üle Euroopa Liidu nn lairibadirektiivi, mis käsib kõikvõimalike postide, torude ja  trasside omanikel andma ligipääse sideettevõtjatele, et need saaksid neid mööda internetikaableid vedama hakata. Seda loomulikult kordades odavamalt, kui kaableid maasse kaevates.

Seega on otsuse üle on rõõmsad vähemalt kaks osapoolt: nii internetiteenuse pakkujad kui muidugi tulevased ülikiire interneti otsa ühendatud kliendid. Kuid selles seaduses jäi lähendamata üks oluline küsimus: milline peaks olema elektripostide omaniku Elektrilevi huvi enda hoolitsetavaid poste kellegi teise käsutusse anda?

Nii ongi riigikogu majanduskomisjoni menetluses hetkel veel üks eelnõu, milles on juba täpsemalt kirjas ka nö hinnakirjaga seonduv.

Hetkel on see sõnastatud nii: «jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele.»

Seega ei mingeid renditasusid, mõistlikke hindasid ega kasu – see läheks justkui ärimaailma loogikaga vastuollu – kas elektritarbijad peavad kinni maksma internetitarbijate teenused? Kuigi jah, päris väheks on jäänud inimesi, kes neid mõlemal tänasel päeval ei kasutaks.

Elektrilevi varahalduse strateegilise planeerimise osakonna juhataja Andres Pihlak tunnistas Postimehele, et tehnorajatiste ühiskasutamine on tõepoolest heaks võimaluseks saavutada kokkuvõttes kulude kokkuhoidu ning seetõttu ühiskonnale tervikuna kasulik.

Aga...

«Selge on aga see, et kui ühele taristuvaldajale, näiteks Elektrilevile, lisanduvad sellise täiendava teenusenagu näiteks sidevõrgu  haldamisega seotud kulud, siis tuleb neile kuludele leida ka kate. See ei saa tulla klientide elektrivõrgu teenuse makstavast tasust,» tõdes Pihlak.

Just seetõttu on Eleketrilevi teinud seaduseloojatele ettepaneku, et seaduse sõnastust veidi kohendataks ja otsesed kulud asendataks väljendiga «õiglane  ja põhjendatud tasu».

Igal juhul on kõnealuste kulude hüvitamist reguleeriv seaduseelnõu 270 SE (elektrituruseaduse, asjaõigusseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seadus 270) veel riigikogus menetluses, tänagi arutab seda oma istungil majanduskomisjon ja jaanuaris peaks see jõudma suurde saali teisele lugemisele.

Majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare sõnul otsustas majanduskomisjon täna, et elektripostide haldajal ei ole õigust küsida raha selle eest, et internetikaabel elektriposti külge paigaldada.

„Kuna taristu kulu on arvestatud elektrivõrgutasu sisse, siis oleks see justkui topelttasu küsimine ühe ja sama posti eest. Seega kui lisada renditasu, peaks hakkama elektrivõrgutasu vähenema, aga me ei usu, et seda taristu omanikud teevad,“ ütles Savisaar, kes on eelnõu majanduskomisjonipoolne menetleja.

«Meie omalt poolt igati soosime tehnorajatiste ühiskasutamist. Selleks töötasime suvel välja ühiskasutuse põhimõtted, mis pole loodud mitte ainult kiire interneti sidevõrgu ehitamise hõlbustamiseks, vaid laiemalt - erinevate infrastruktuuride ühiskasutamist silmas pidades,» lisas veel Andres Pihlak.

Tegelikkuses ei ole tehnorajatiste ühiskasutuses midagi uut ning juba praegu kasutatakse üle Eesti elektriposte ka tänavavalgustuse tarbeks ning sideliinide jaoks. Trollide kontaktvõrgu kaableid on paigutatud Elektrilevi maa-alustesse kaablitunnelitesse ja fooride toitekaableid torupakettidesse.

Reaalsed tegevused ja mahud kiire interneti sidevõrgu arendamiseks sõltuvad, aga eelkõige telekommunikatsiooniettevõtete initsiatiivist, kas nad tahavad Elektrilevi rajatisi kasutada.

Tagasi üles
Back