R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestlased kosmoses! ESTCube’i meeskond valmistas ESA satelliidile pardakaamerad

Kaur Maran
Eestlased kosmoses! ESTCube’i meeskond valmistas ESA satelliidile pardakaamerad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
EstCube'i meeskonna liikmed  Iaroslav Iakubivskyi, Andris Slavinskis, Indrek Sünter, Johan Kütt ja Henri Kuuste Euroopa Kosmoseagentuuri uue missiooni silmadeks saava kaamerapaariga.
EstCube'i meeskonna liikmed Iaroslav Iakubivskyi, Andris Slavinskis, Indrek Sünter, Johan Kütt ja Henri Kuuste Euroopa Kosmoseagentuuri uue missiooni silmadeks saava kaamerapaariga. Foto: Sille Annuk

Peale insenerteaduste arendamise ja Eesti kosmosevõimekuse tõestamise nähakse pikas perspektiivis ka võimalust lükata käima kohalik tootmisliin.

Möödunud reedel Tartus toimunud konverentsil sTARTUp Day tutvustas tudengisatelliidi ESTCube loonud meeskond uusi kosmosekaameraid, mis lähevad tuleval aastal koos Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ESEO (European Student Earth Orbiter) satelliidiga Maa orbiidile. Tegemist on pea kõiki ESA liikmesriike ühendava tudengisatelliidi programmiga, kus tehiskaaslase enda teeb valmis Itaalia kosmosetehnoloogia firma Sitael, vajalikud uurimisseadmed valmivad aga kümnes ülikoolis.

Projekti ühe Eesti-poolse juhi Andris Slavinskise sõnul on suur asi, et Eesti vaid veidi enam kui aasta pärast agentuuriga liitumist juba ESA programmis aktiivselt osaleb. Tema sõnul on see omamoodi kvaliteedimärk, mille põhjal võib oodata juba uusi ja suuremaid projekte.

ESTCube’i meeskonna liitumises mängis peale heade tulemuste kodumaise tudengisatelliidi taevasse saatmisel oma osa ka kübeke õnne.

Nimelt «avastasid» ESEO projektijuhid meie teadlased 2014. aastal, kui Tartu observatooriumi kosmosetehnika osakonna juhataja Andris Slavinskis ja tudengisatelliidi projektijuht Mart Noorma ühel rahvusvahelisel väikesatelliitide konverentsil esimese ESTCube’i kosmoselendu tutvustamas käisid.

«Näitasime seal ka mõnd ilusamat satelliidilt tehtud pilte ning lõpuks tuli välja, et neil oli isegi suurem mõju kui satelliidil endal,» kirjeldas Slavinskis sealset vastuvõttu. Pärast ettekannet pöördus nende poole üks ESEO tiimi liige ja küsis, kas nad ei tahaks ka ESEO-le pardakaameraid ehitada. «Meeskond, kes seda algul tegema pidi, oli hiljuti alt ära hüpanud ning muidugi kasutasime hea meelega võimalust ära,» lausus Slavinskis.

Tasub märkida, et tollal ei olnud Eesti veel õigupoolest ESA liigegi, mistõttu oli tegu eriti õnneliku juhusega.

ESEO pardale jõuab kaks Tartus toodetud taevasilma, millest üks on otsene koopia ESTCube’i kaamerast, teine aga juba parema optika, võimsama protsessori ja ligi 20 korda suurema resolutsiooniga arendus. Kaamerad valmivad Tartu Ülikooli, Tartu observatooriumi, Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutuse ja Protolabi koostöös, objektiivides kasutatakse Saksa tootja Carl Zeissi läätsi. Võrreldes ESTCube’iga on ESEO satelliidi kandevõime aga palju suurem ja nii on ka kaamera kaal kasvanud 30 grammilt vastavalt 280 ja 470 grammile.

Võimalused tulevikuks

Praegu tegeleb meeskond aktiivselt ESEO kaamerate lõpetamisega – jaanuari lõpus tuleb need üle anda ja praegu vajavad viimased tehnilised detailid veel tähelepanu. Niipea, kui see on valmis, jätkub töö juba ESTCube2 arendamisega, mille seadmete prototüübid peaksid valmima juba suveks. ESA projektis osalemine on Slavinskise sõnul suur samm Eesti kosmosetööstuse arengus.

Slavinskise sõnul näidatakse selle projektiga, et suudetakse teha paremaid seadmeid, sest võrreldes varasemate kaameratega on paranenud nii optika kui ka mehhaanika. «Me tõestame, et suudame teha ESA tasemel instrumente, ning kahtlemata avab see ukse uute teaduslike ja äriliste rakenduste loomiseks,» kõneles Slavisnkis. «Kuigi ESEO kaamerate eesmärk on teha lihtsalt ilusaid pilte Maast, on nende võimekus palju suurem ning ESTCube2-le tahame paigaldada juba erinevate valgusspektrite tabamise filtrid, millega saame teha ka teadusuuringuteks väärtuslikke pilte,» ütles Slavinskis.

Peale õppimisvõimaluse näevad end ESA projektiga tõestanud Tartu kosmoseinsenerid siin seega suurt lootust ka ärilisteks rakendusteks. Nimelt on viimastel aastatel muutunud aina olulisemaks mitmest satelliidist koosnevad tehiskaaslaste võrgustikud, mistõttu läheb kohe kõvasti rohkem vaja kvaliteetseid ja odavaid kaameraid.

Slavinskis kiitis, et äri seisukohast vaadates on turul praegu ilmselgelt veel täitamata nišš. «Selle hinna eest, mis kulub meie kaamerate tootmiseks, on praegu turul saada ligi kolm korda madalama resolutsiooniga seadmed,» märkis ta. Samal tasemel kaamerad on tema sõnul aga ligi viis korda kallimad. «Praegu tegeleme firma asutamisega, millel ei ole kindlasti kohe alguses oma tootmisvõimekust, kuid võimalused arenemiseks on siin selgelt olemas,» ütles Slavinskis.

Märksõnad
Tagasi üles