Kallim kastist: kas seksrobotit saab armastada?

Silikoonist pruudid on tarnimiseks valmis. Foto: Reuters / Scanpix

«Stepfordi naised» on ameerika kirjaniku Ira Levini 1972. aastal kirjutatud romaan, kus perekond kolib ideaalsesse väikelinna, sest kõik sealsed naised on ideaalsed. 1975. aastal tehti sellest õudus- ja 2004. aastal komöödiafilm. Need naised olid robotid. Ent aeg pelgalt kollitamise ja naljatamisega inimrobotiteid käsitleda saab otsa. Me peame õppima nendega elama.

Tuleval aastal plaanib pea 20 aastat San Diegos 5000 dollarit maksvaid silikoonist elusuuruses, anatoomiliselt korrektseid ning eri poosidesse painutatavaid seksnukke RealDoll tootnud ettevõte Abyss Creations tulla turule uue põlvkonna sängileludega. Nimelt seksrobotitega, mille – või on ehk paslik juba öelda kelle – näolihased ja kael liiguvad, nahk on soe ning mis/kes suudavad nutiseadme abil juhitavatena vestluse tasemel vastata inimese emotsioonidele. Need, kellel on sama firma nukk juba olemas, saavad osta nuku sisse 10 000 dollari eest tootearenduspaketi. Firma väitel tellitakse neilt iga nädal keskmiselt kümme nukku. Kui palju on soovijaid uuendatud versioonile, pole nad veel kusagil öelnud.

Niisiis – inimesed, kes ei taha, ei oska või ei saa luua intiimsuhteid teiste inimestega, võivad teha internetis tellimuse ning saavad mõne aja pärast kirstukujulise paki, millesse pakitud ilus naine pole juhmakas-kohmakas kummilelu, vaid keegi, kellega saab rääkida isegi padjajutte. On väheusutav, et nuku areng selle koha peal peatub. Kui turg nõuab, hakkab nukk ilmselt ka süüa tegema ja koristama – hooldusrobotid on juba praegu olemas ja neidki arendatakse aina nutikamaks.