Märke ümberkorraldusest ei paista kuskilt – EASi eelarve kasvab 30 miljonit

EAS. Foto: Peeter Langovits

Kurikuulsa eksministri Liisa Oviiri plaanidest muuta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ettevõtlusagentuuriks ja kärpida selle jagatavaid toetusrahasid poole võrra ei paista reaalsusega palju pistmist olevat – sihtasutuse eelarve saab uuel aastal koguni 18-protsendilise kasvu.

EASi 2017. aasta eelarve on planeeritud suurusega 200,5 miljonit eurot, möödunud aastal oli see 169,7 miljonit. Kõige enam ehk 25,9 miljonit kasvavad ettevõtluse ja ekspordi ning turismivaldkonna rahastamisotsuste mahud. Põhitegevuste rakenduskulud kasvavad 4,9 miljonit ja halduskulud 200 tuhat eurot.

Kõige enam – 81,5 miljonit - tuleb EAS-ile Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid rahandusministeeriumi kaudu, et finantseerida struktuurivahendite programme ja toetusskeeme. MKM-i kaudu tuleb samal eesmärgil 63,9 miljonit.

Tippajakirjanikud Eestit kiitma

Turismivaldkonna tegevuste eelarve on 2017. aastal näiteks 25,5 miljonit eurot, millest omategevuste eelarve on 7,1 miljonit ja finantseerimiseelarve 18,4 miljonit eurot. Sel aastal oli eelarve vaid 9,9 miljonit - kas seega pea kolmekordne.

Suuremat tähelepanu pööratakse Rootsi, Norra ja Suurbritannia turule ja plaanis on korraldada neli kampaaniat: madalhooaja müügikampaania online-reisibüroodes, pereturismi kampaania, looduspuhkuse kampaania ning Eesti 100 kampaania. 

Samuti on EAS-il plaanis luua rahvusvaheline kommunikatsioonivõrgustik ning igas sihtturu riigis vähemalt korra pääseda üleriigilisse meediasse või saada Eestit kui turismisihtkohta kajastama vähemalt üks tippajakirjanik. «Plaanime kokku 200 meediakajastust välisriikides,» seisab EASi plaanides.

E-residentsuse programmi eelarve kasvab vaid 10 000 euro võrra ja moodustab uuel aastal 823 914 eurot. e-Estonia showroomi eelarve kasvab aga enam kui 100 000 eurot ja moodustab 2017. aastal 488 048 eurot.

Mis puutub tulemustesse, siis 2016. aastal ületas EASi klientide ekspordimaht planeeritud 3,5 miljardi euro, ulatudes 4,5 miljardi  euroni. Samas pole täitunud EAS-i klientide loodud lisanväärtuse plaanid – loodetud 2 miljardi euro asemel on tulemuseks vaid 1,1 miljardit.

Viimasel kolmel aastal on välisinvesteeringuid EASi abil kaasatud 286 miljoni euro väärtuses. EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on viimase kolme aasta eesmärgiks seatud 2000 uue töökoha asemel loonud Eestisse 2712 uut töökohta.

Alla plaanitu jääb ka turistide ööbimise arv  - plaanitud oli 7,5-protsendine kasv, hetkseis on 5,6 portsenti.

«EASi tegevuste sihiks on aidata Eesti ettevõtjatel teenida rohkem tulu kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste müügist. Oleme oma peamised teenused suunanud selle eesmärgi täitmiseks ja plaanime seda suunda hoida ja tugevdada,» selgitas edasisi plaane EASi juhatuse esimehe kt Sille Talvet-Unt.

Järgmisel aastal on kavas aidata EASi kliendiportfellis olevate ettevõtete ekspordimüügitulu tõsta 7,8 miljardi euroni. Lisandväärtuse suurendamise eemärgiks on 33 000 euro taseme ületamine ühe töötaja kohta.

Alates järgmise aasta algusest pidi EAS-st saama ettevõtlusagentuur. Ideed vedanud endise ettevõtlusministri Liisa Oviiri arvates peab loodav asutus pea poolest oma senisest toetusrahast loobuma. Ettevõtlusmnistri plaani järgi muutuksid agentuuri töötajad justkui kliendihalduriteks, kes suhtlevad konkreetsete ettevõtjatega pikema aja jooksul.