Kui kuulute juhtumisi nende sekka, kes on kupeemaasturite arvel keelt teritanud, siis Mercedes-Benz GLC Coupé näitel on aeg ette valmistada oma varasemaid seisukohti siluv sõnavõtt.
Sõiduproov: Mercedes-Benz GLC Coupé. Veidi vaheldust (1)
Tagantjärele tarkus on teatavasti täppisteadus. Pole siis imestada, et tagasi vaadates tekib kiusatus väita, et kupeedžiibi sünd oli nii ütlemata loogiline. Inimestele ju meeldivad kupeed. Inimestele meeldivad ka linnadžiibid. Mis oleks, kui liidaks üks pluss ühe? Pealtnäha lihtsa tehte juures on siiski paar konksu.
Autotööstuses ei pruugita eksperimenteerimisjulguse eest iga kord jagada võidupärgi ega publiku poolehoidu. Riskid on suured. Kupeemaastur on just selline nišitoode, mis eristub jõuliselt ja silmatorkavalt, kuid on selle võrra haavatavam. Üheksa aasta eest liitis BMW publiku maitsed kokku ja sai tulemuseks kupeemaasturi, millele anti mudelinimeks X6. Kohe tõmbasidki irvhambad saed käima ja läks andmiseks. Küll saatsid teda ahastushüüded – ületarbimise kehastus! –, küll ülistati teda iroonilise muigega suunurgas priimuseks omas klassis, sest kedagi teist selles klassis konkureerimas polnudki. Aga müüginumbrid näitasid hoopis muud – baierlaste risk õigustas end. Mõne aasta eest lisandus mudel X4 (mida võib pidada loo peategelase põhirivaaliks) ning peagi on tulemas ka X2. Andku Müncheni poolehoidjad siinkohal andeks, aga salongikõlblikeks vormistas noobel-kupeemaasturid eelmisel aastal siiski Stuttgart, kus astuti mängu ja saadeti maailma vallutama Mercedes-Benz GLE Coupé.
Sugulased ei kutsu teid temaga appi kolima. Tõesti, kui kahju! Temas on ilu ja stiili ning teie argimurede lahendamisse suhtub ta üleolekuga.
Tegemist on niisiis sõidukiga, mis lähtub džiibist, kuid mille sõiduomadused peaks olema sportlikumad kui kõrgel linnamaasturil ja hoogsalt langev katusejoon on kupeelik. Siingi on peidus konks, kuna traditsiooniliselt peaks kupeel olema kaks ust, mitte neli. Nojah, sellest tavast ei peeta autotööstuses enam ammu kinni… Ning ei kulunud aastatki, kui Mercedes-Benz vormistas GLC džiibist samuti kupeemaasturi.
Mis see GLC Coupé siis õigupoolest on? Mercedese tähestikku lahti lugedes tähendab see C-klassist lähtuvat maastikuautot, millel on kupeelik välimus. Täpselt sama loogika järgi tuleb lahti lugeda ka eespool mainitud GLE Coupéd, mille juures ei hoitud kokku ei luksuse, mugavuse ega suuruse pealt. GLC Coupé on küll kasvult väiksem, see-eest on tema kujustus voolitud paremasse tasakaalu, kui see on kõnealuses klassis eales varem õnnestunud. Tava-GLC-st on ta peaaegu kaheksa sentimeetrit pikem ja nelja sentimeetri jagu madalam, temas on voolujoonelisust, sarmi ja saledust. Ta vaataks teid siniverelise kimbatusega, kui hakkaksite jaurama midagi praktilisusest.
Ei, ärge mõistke valesti. CLC Coupé on vajadust mööda küllalt praktiline. Tal lihtsalt puudub vähimgi soov arutleda teiega selle üle, et uhked astmelauad võivad ettevaatamatul autosse istumisel teha püksisääred poriseks. Või et poekotist mahuka pakiruumi sügavustesse veerenud puuvilja järele sukeldudes võivad käed lühikeseks jääda. Või et sugulased ei kutsu teid temaga appi kolima. Tõesti, kui kahju! Temas on ilu ja stiili ning teie argimurede lahendamisse suhtub ta teatud üleolekuga. Ta on kõrge ja sellest tulenevalt on ka tema pakiruumi (mis mahutab muide päris palju ehk 500–1400 liitrit) laadimiskünnis kõrgel ning langev katusejoon seab veetavale kraamile piirangud. Aga tagaistmel on reisimiseks küllalt ruumi, nii et keegi ei pea kurtma ja pead lakke ära lööma.
Teel käitub GLC Coupé pigem sõiduautolikult kui džiibilikult. Ta on päris raske (tühimass 1785 kg) ja seda on tunda nii pidurdamisel kui ka kiirendamisel. Numbrites ei kõla kiirendus 7,3 sekundit sajani pööraselt ülbena, kuid võrdlusena näiteks samuti 2,0-liitrise jõuallikaga varustatud, kuid 40 hj enam arendav Porsche Macan jõuab sajani nibin-nabin pool sekundit kiiremini. Nauditav on, millise otsustavusega kantakse ka libedal teekattel veojõud teele. Kohati jääga kaetud metsavahelisel kruusateel käitub GLC Coupé selgelt loetavalt ja ennustatavalt. Tema roolimine ei pruugi olla maailma kõige lõbusam tegevus, kuid trumbiks on mercedeslikult lihvitud tasakaal mugavuse ja enesekindluse vahel. Tegelikult ei lähe teile vaikse sõitjateruumi eraldatuses üldse korda, kas tegemist on sileda asfaldi või niru kruusateega – GCL Coupé on siiski maasturi järeltulija. Piduripedaal on piisavalt hea tunnetusega, et juhti ka talvistes teeoludes õigesti tegutsema suunata.
Koostöö üheksakäigulise automaatkäigukasti ja 2,0-liitrise 211 hj arendava jõuallika vahel sujub ladusalt. Baasmudel «250» ongi GLC Coupé valikust soodsaim, kuid kupeekerel on siiski oma hind. Võrreldes tava-GLCga viib see taskust kuni pea viis ja pool tuhat eurot rohkem, kuid mõistagi tuleb oma valik teha ka pikast lisade nimekirjast, mis kergitab hinda veelgi. Baashinna sisse käib mõistlik valik varustust, näiteks tagurduskaamera. Edastatava pildi graafika perspektiiv tahab esialgu harjumist, kuid kaamera abita ei näe te tagurdamisel õieti midagi. Sõidurežiimide valikust saab muuta rooli sportlikumaks, mootori tööd ökomaks või ägedamaks ning lisavarustuse hulgast õhkvedrustust valides võib seada sobivaks ka kliirensit (50 mm kõrgemaks või kraami pardalehiivamiseks 40 mm madalamaks).
Kes C-klassi mudelirivist veidi vaheldust otsib, siis – aga palun, siin see on.
Mercedes-Benz GLC Coupé
250 4Matic
Mootor: 1991 cm³, R4, bensiin, turbo, 211 hj, 350 Nm
Sooritus: 0–100 km/h 7,3 s, 222 km/h
Jõuülekanne: 9-käiguline automaatkäigukast, nelikvedu
Kulu: 7,3 l / 100 km, 170 g/km CO2
Mass: 1785 kg
Hind: alates 49 716, prooviautol 57 000