/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2016/10/31/6021791t1h307c.jpg)
Põhja- ja Baltimaad on ainsad Euroopa Liidu riigid, kus mobiilse interneti rändlustasud uue aasta keskpaiku ilma igasuguste piiranguteta ei kao, ennustas Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu volinik Andrus Ansip.
Ansip: eestlastele mobiilside rändlustasud uuel aastal täielikult ei kao (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eurooa Liidu enamuse jaoks järgmise aasta 15. juunist rändlustasud tõesti kaovad. Kuid Skandinaavia ja Baltiriikide jaoks tekivad ilmselt - kui operaatorid seda küsivad ja eeldatatavalt neil on põhjust seda teha - teatud piirangud, mingisugused mahulised laed,» ütles Andrus Ansip eile Kuku raadio saates Digitund.
Põhjused sellisteks piiranguteks on tingitud mobiilse interneti hulgihindadest, mida eri riikide operaatorid vastastikku üksteise klientide piiriülese tarbimise eest küsivad.
Soomes tarbib klient keskmiselt 13 GB mobiilset internetti kuus, samas kui Euroopa Liidu keskmine on vaid 1GB kuus. Ja soomlased saavad sama raha eest endale 100 korda rohkem gigabaite kui näiteks Ungaris või 50 korda rohkem kui Portugalis. Seega soovivad lõunaosariigid kallimaid gigabaitide hulgahindasid, kuna nad on harjunud ka oma kodumaa klientide käest saama kordades kõrgemaid hindu.
Ühe variandina on pakutud, et selleks laeks olema Põhja- ja Baltimaade elanikele ligi 12 GB kuus sõltuvalt mobiilioperaatorist. Kui see piir saab ületatud, hakkavad kehtima rändlustasud. Kui selliseid piire ei kehtestataks, tuleks operaatoritel hakata rändlustasudest saadavat kahjumit kinni maksma kohalike hindade tõstmise teel.
Mida madalamad saavad olema hulgihinnad, seda kõrgemal saab olema ka see lagi.
«Perspektiiv on hea. Kui me positsioneeriksime ennast aga lukku, tahaksime ilma igasuguste eranditeta ühesugust universaalset lahendust, siis võime veel 10 aastat vaidlustele kaotada,» arvas Ansip.
Elisa Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen ütles samas saates, et Põhja- ja Baltimaade operaatorite vaatevinklist on rändlustasude täielik kaotamine võimatu juhul, kui interneti hulgihind on suurem kui üks euro ühe gigabaidi eest.
Reaalne keskmine gigabaidi hulgihind on Euroopa Liidus praegusel rändlustasude perioodil ligi 12 eurot. Euroopa parlament sooviks, et lagi oleks tulevikus 4 eurot ja hakkaks sealt langema kuni 1 euroni välja. Samas liikmesriigid on teinud ettepaneku alustada 10 eurolt ja jõuda 1 euro võrra aasta hinda langetades 5 euroni välja.
Käesoleva aasta 15. maist rändlustasud langesid keskmiselt 75 protsenti. Aastast 2007, mis rändlustasusid plaaniti kaotama asuda, on andmeside rändlustasud langenud 96 protsenti ja kõnede ning sõnumite rändlustasud 92 protsenti.
«Võrkude ehitamise oskus on elementaarne asi, ei mingi raketiteadus. Küsimus on laiskuses ja tahtes mitte investeerida,» kommenteerides Seppänen lõunamaa operaatorite senist tegevust võrkude arendamisel.
Jutte vajadusest sesoonsete turtistde teenindamiseks lõunamaistesse võrkudesse eriliselt investeerida nimetas Seppänen aga sõnadega «puhas lobby ja bulls...t».