Innovatsiooniaasta 2017: eestlased tahavad maailma vallutada, maailm vaatab itta

FOTO: Mihkel Maripuu

Üleilmses mastaabis võib ju tunduda, et innovatsioon on Euroopast ära kolinud – olulised tehnoloogilised lahendused ja nutiuuendused kipuvad sündima ikka Kaug-Idas või Ameerikas. Vestlustes Eesti ärksamate innovaatoritega selgub aga, et jäärapäine edasipürgimine pole meid sugugi maha jätnud.

«Meil ei ole muud plaani, kui maailma vallutama hakata,» kõlas näiteks meie ühe eesrindlikuma ärivaldkonna start-up’i Funderbeami kaasasutaja Kaidi Ruusalepa nägemus eesseisvast aastast.

Avada oma esindused Aasia-Okeaania piirkonnas ja katta ära nii palju Euroopat kui võimalik. Sõlmida investeerimispankade ja -fondidega ning ingelorganisatsioonidega tugevaid koostöölepinguid, mis toovad platvormile tõeliselt lahedad ettevõtted ja oma võrgustiku. Need on Funderbeami plaanid.

Funderbeam on teatavasti blockchain’i tehnoloogiale ehitatud ainulaadne virtuaalne keskkond, kus on võimalik idufirmadesse investeerida ja nende rahapaigutustega kaubelda. Ning just krüptoraha bitcoin’i aluseks olev blochchain’i tehnoloogia on see, mille laialdasemat kasutuselevõttu algaval aastal nii Eestis kui ka maailmas oodatakse. Ka meie ekspresident Toomas Hendrik Ilves asus juhtima majandusfoorumi just selle uurimisega tegelevat töörühma.

«Kes on esimene riik, kes midagi tõsisemat blochchain’i peale ehitab, ja sama küla küsimus, missugune riik või pank tuleb suurelt välja oma krüptorahaga? Ma usun, et blochchain’i tehnoloogia kõige laiemas mõttes areneb 2017 kiiremini kui kolmel eelmisel aastal kokku,» märkis Kaidi Ruusalepp.

Vaieldamatult maailmas enim kõneainet pakkuva Eesti startup’i Starship Technologies eestvedaja Allan Martinson ütleb, et tema jaoks on 2017. aasta kõige suurem trend nn tehismõistuse (AI) renessanss, mis põhineb deep learning’ul, neurovõrkudel jne. AI oli aastaid põlu alla langenud kui läbikukkumine, enne kui läbimurre neurovõrkudes ta mõni aasta tagasi «rehabiliteeris». «Nüüd näeme virtuaalassistente nagu Siri või Amazon Echo, lobareid (chatbotte), isejuhtivaid autosid ja paljut muud, mis on veel «kaadri taga». Ma arvan, et siin oleme veel väga põneva tee alguses. Kindlasti peame vaatama, et tehismõistus käest ära ei läheks, aga küllap Jaan Tallinn selle eest hoolitseb,» muigab Martinson.

Selle trendiga on seotud ka isejuhtivate sõidukite revolutsioon, olgu selleks autod või Starshipi robotid. «See kõik juhtub palju kiiremini, kui veel paar aastat tagasi arvasime, ja uuel aastal näeme siin kindlasti palju põnevaid läbimurdeid. Pole vist liiast öelda, et klassikaline autotööstus on veidi paanikas, ja oma ärimudelid peavad ümber mõtlema ka transpordifirmad, bensiinijaamade ketid jne,» on Martinson kindel.

Starship pakiveorobot.

FOTO: Lukas Balandis

Viipemaksete aasta

Kui rääkida aga pangandusinimestega, siis nemad ootavad uuelt aastalt eelkõige kontaktivabade kaardimaksete hüppelist arengut.

«Usun, et järgmine aasta kujuneb Eestis viipemaksete aastaks. Viipemaksetest võiks saada uus standard väiksemate kaardimaksete tegemisel,» ütles näiteks LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu.

Tema sõnul väljastavad pangad uusi viipekaarte praegu täie hooga, ja ka suur osa terminale on selleks juba seadistatud. Kilu avaldas lootust, et viipemakse maksimaalset piiri – 10 eurot tehingu kohta – järgmisel aastal suurendatakse, sest see annaks oluliselt parema eelduse viipemaksete populaarsemaks muutumisele.

2017. aastal peaks hakkama esimesed pangad Euroopas pakkuma taas ka reaalajas euromakseid. Suurem läbimurre nii Euroopas kui ka Eestis jääb tõenäoliselt siiski 2018. aastasse.

«Huvitav on näha, mis saab Telia arendatud m-Tasku lahendusest ja kuidas pangad seda kasutama saavad hakata. Kindlasti näeme Eestis järgmisel aastal pankade pakkuma hakatavat uut klientide tuvastamise võimalust Smart ID ja videotuvastamist,» lisas Erki Kilu.

Eesti vallutab Soome – alguse saab unikaalne infoliikumine

Suured plaanid on muidugi e-Eesti-nimelisel riigil endalgi. Kogu valdkonda vedava riigi infosüsteemi ameti analüütik Anto Veldre näiteks peab suurimaks järgmisel aastal ees ootavaks uuenduseks Eesti ja Soome andmekogude vahelise automaatse ristsuhtluse algust.

«X-tee juurutamiseks on ettevalmistusi tehtud mitu aastat, ja 2017. on aasta, mil algab tegelik infovahetus. See on väga suur hüpe, millele maailmas analoogi naljalt ei leia,» nentis ta.

Riigisiseselt peab Veldre tähelepanuväärseks esmase digitaalse identiteedi kandjate sisu kauguuendamist. Nõrgenevate krüptograafiliste lahenduste asendamine saab kohe hoogu juurde – järgmise aasta esimeses pooles saavad oma ID-kaardi sisu uuendada peaaegu kõik Eesti isikut tõendava dokumendi omanikud, kel see veel tegemata. Ka see protsess on Veldre sõnul maailmas ainulaadne.

Oluliste tähtpäevade aasta

Eesti e-riigi arengus on 2017. aastal põhjust meeles pidada mitmeid tähtpäevi. ID-kaart tähistab jaanuaris 15. sünnipäeva ning oktoobris täitub 15 aastat ka sellest, kui Tallinna ja Tartu linnapea andsid linnade koostööleppele Eesti esimesed digitaalallkirjad. Aprillis möödub kümme aastat pronksiöödest ning Eestit tabanud küberrünnakutest, mis andsid meile väärtusliku kogemuse maailma esimeses kübersõjas. Sügisel valitakse Eestis kohalike omavalitsuste volikogusid ning valijad saavad kaheksandat korda väljendada oma tahet ka elektrooniliselt.

«Kõige selle valguses tasub meeles pidada, et tehnoloogia on küll tähtis, kuid tänapäeval üksnes tehnikast ei piisa. Edukas tehnolahendus vältimatult muudab ühiskonda, vahel tingib seadusemuudatusi, vahel põhjustab kultuurilist võõristust,» lausus Anto Veldre. «Edukad on need lahendused, mis suudavad ühiskonna vajaduste ette rakenduda.»

Hea Eesti tava on Veldre sõnul tugevate autentimisvahendite kasutamine. Näiteks Ameerika Ühendriikidel aitaks see lahendada möödunud aasta jooksul selgelt esile kerkinud turvaprobleemid, kui internetis pakutatakse teenuseid ilma kõrgturvalise autentimisvahendita.

Aasia ja Aafrika tähtsus kasvab veelgi

Kuhu võiksid järgmisel aastal olla pööratud aga kogu maailma pilgud, kus arenevad turud kõige kiiremini? Seda aitas mõista Eesti rahvusvahelisim start-up-ettevõte, mobiilimaksete lahendusi loova Fortumo tegevjuht Martin Koppel.

«Kuna USAs ning Lääne-Euroopas on tehnoloogiasektori kasv aeglustumas, muutuvad rahvusvahelistele ettevõtetele aina olulisemaks arenevad turud Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas. Sinna suunatakse 2017. aastal tõenäoliselt ka kõige enam raha ja tegeldakse kasutajabaasi kasvatamisega,» hindas Koppel valdavat globaalset trendi.

Tema sõnul on need piirkonnad praegu veel vähese, kuid samas kiirelt kasvava mobiilse interneti kättesaadavusega. «Kuna neil turgudel on kõige suuremateks tarbijasuunalisteks ettevõteteks mobiilioperaatorid, näeme kindlasti hulgaliselt partnertehinguid Apple’i ja Uberi sarnaste ettevõtete ja operaatorite vahel.»

Mobiilimaksete valdkonnas näeb Fortumo 2017. aastal korraliku kasvu jätkumist. NFC- ja digitaalse rahakoti lahenduste kasutamine suureneb oluliselt, kuid nende kättesaadavus ei jõua endiselt ülemaailmses mastaabis ligilähedale pangateenuste populaarsusele. Erandiks on vaid mõned Aafrika riigid.

«Ka mobiilimaksete puhul on peamiseks lahingutandriks arenevad turud, kus valdaval osal inimestest puudub pangakaart. Siingi võtavad juhtiva rolli tõenäoliselt pigem mobiilioperaatorid, kellel on potentsiaal laieneda olemasolevatest digitaalsetest lisateenuste segmentidest füüsilise maailma tehingute juurde (sõidujagamine, virtuaalsed krediitkaardid, mobiilne kindlustus jms),» ütles Koppel.

Kõige keskmes on ikkagi nutitelefon

Niisiis – mobiilid, mobiilid ja veel kord mobiilid. Kes võiks veel paremini sel teemal oma ennustusi välja pakkuda kui mitte mobiilioperaatori juht. Tele2 tegevjuhi Argo Virkebau hinnangul on suuremaid uuendusi tulekul kümmekond.

• Aastal 2017 ei ole tavatelevisiooni olemasolu kodus enam «kohustuslik». Näiteks Rootsis ja Soomes kasutavad Netflixi voogedastusteenust pooled internetiga majapidamistest. Eestis kasvab videovoogedastuse turg tuleval aastal kaks korda, kuid potentsiaali on enamaks. Enim kasvab kasutajate arv nooremate ja teadlikumate majapidamiste arvelt, kes ei taha oma elu seada telekava järgi.

• Lisaks meediasisu jälgimise platvormile muutuvad ka eelistused tarbitava meediasisu osas. Üheks populaarseks uueks žanriks kujuneb e-sport, mille jälgimine kasvab tavaspordi arvelt kaks korda. E-spordi vaadatavuse mastaabi drastilisest tõusust annab tõestust fakt, et juba tänavu vaatas viimast League of Legends World Finalsi e-spordivõistlust rohkem inimesi kui NBA finaali, samuti vähenes olümpiamängude vaadatavus.

• Hiina tehnikahiid Xiomi hakkab Euroopas telefone müüma. Tänu heale disainile ja soodsale hinnale hakkab Xiomi vallutama Euroopa turgu, seda näiteks LG ja Samsungi arvelt.

• Äppide arv telefonides hakkab vähenema ja nende sisu kolib sõnumiplatvormidesse. 2017. aastal ei laeta enam nii massiliselt alla äppe, vaid mainstream’iks kujunevad äpiplatvormid, kus saab korraga teha rohkem asju. Näiteks saad Messengeris teha makseid, mängida mänge ja suhelda virtuaalse assistendiga. Enamik rakendusi läheb seejuures üle kaheastmelisele autentimisele, sest turvalisus ja isikuandmete kaitse muutub mitmefunktsiooniliste äppide puhul aina olulisemaks.

• Tehnoloogiafirmad võtavad pankadelt makseid üle ning alternatiivsete maksevõimaluste hulk kasvab. Eriti kiiresti kasvab ühe-kliki-maksete turg ja mobiilioperaatorid saavad sellest suure tüki. Väikeste maksete puhul saab kasutusmugavus olulisemaks kui enda mitmetasandiline autentimine. 2017. aastal saab kuni kümneeuroseid makseid ilmselt teha nutiseadmes ühe klikiga, lisades näiteks taksoarve või kinopileti summa sekundi murdosaga oma telefoniarvele.

• Pakkide kohaletoimetamises jääb põhiroll maapealsetele robotitele, mis on efektiivsemad kui droonid, sest nende energiakulu on väiksem. Drooni saab tellida vaid see, kes on nõus maksma kallimat hinda, ning arenguid takistab regulatsioon. Maapealsete robotite regulatsioon jõuab aga droonidest ette ja 2017. aastal võime ka Tallinna tänavatel näha roboteid toitu vedamas. Kõige tõenäolisem on näha Starshipi roboteid, aga neile võib tulla ka konkurente.

• Liitreaalsus aitab kaasata inimesed linnaruumi planeerimisse. Tuleval aastal pannakse loodetavasti ka Eestis esimene avalik linnaruumi projekt liitreaalsuse keskkonda, kus see on nutiseadme ekraani vahendusel avatud vaatamiseks kõigile linnaelanikele. Nii saavad inimesed ise minna ja kogeda, kuidas näiteks linnahalli uus lahendus välja näeb. See tähendab kodanikkonna kaasamise võimalusi täiesti uuel tasandil.

• Klienditeenindust hakkavad pakkuma iseõppivad virtuaalsed tehisintellektid. Ka Eesti ettevõtted võtavad 2017. aastal kasutusele lihtsamad klienditeenindusrakendused ehk bot’id, mis annavad kliendi küsimustele kohe automaatseid vastuseid. Saad küsida enda teenusekasutuse kohta, soovitada endale sobivaimat paketti ja lasta selle aktiveerida või saata endale tellimuse pakiga koju. Ettevõtted, mis jäävad kinni mehitatud klienditeenindusse, Y- ja Z-generatsioonis enam kliente ei võida, sest need põlvkonnad eeldavad uut tüüpi teenindust ja kõnekeskuse ooteliinile ei jää.

Tööstus 4.0 jõuab Eestisse, robotid tänavatele

Kuid heitkem pilk ka uuendustesse tööstusprotsessides. Siinkohal tuleb meile appi Tallinna Tehnikaülikooli tootmistehnika professor Tauno Otto, kes toob välja neli põhilist märksõna: tööstus 4.0, koostöörobotid, AR&VR ning midagi, mida nimetatakse digitaalseteks kaksikuteks.

«Neljanda tööstusrevolutsiooni eesmärk on tootmise arvutiseerimise ja IT-lahenduste horisontaalse integreerimise kaudu saavutada tootlikkuse hüppeline kasv,» kõlab professori kirjeldus esimesele punktile.

Oma plaanid selles revolutsioonis kaasalöömiseks on kindlasti ka Eestil. Nimelt saab uus valitsus algaval aastal valmis programmdokumendi nimega «Tööstuse roheline raamat» ning käivitab ka oma riikliku programmi Tööstus 4.0. Seoses Eesti eesistumisperioodiga toimub oktoobris just siinmail üleilmne tehnoloogiakonverents «Manufuture 2017», mis toob Eestisse maailma tipptööstusjuhid ja -teadlased.

Luuakse ka uus teadus- ja arendustöö virtuaalne üksus Smart Industry Centre (SmartIC). Keskuse loomise ajendiks on Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseis – odavama hinnaga ja madalamate oskustega allhanketöödele on vaja aina rohkem juurde luua suuremat lisandväärtust ja innovatsiooni loovat kõrgtehnoloogilist tootmist.

«Eestil ei ole enam odava tootmismaa eelist. Selleks peavad aga ka ülikoolid selget suunda näitama, olema tööstusele võimekamaks partneriks,» nentis Tauno Otto.

Robotite rahvaloendus

Mis puutub robotite kasutamisse tööstuses, siis on valdavaks trendiks nn koostöörobotite (Cobots) kasutamine – need on mõeldud inimestega samas töötsoonis koostööd tegema.

Mustamäel Tehnopolis oma arenduskeskust omav robootikafirma Starship Technologies on üks selle valdkonna tähelepanuväärsemaid näiteid. Professor Otto hinnangul saavutab Starship just aastal 2017 oma koostöörobotiga läbimurde, ning seda ka õigusruumis, mis võimaldab edaspidi robotitel liikuda nt kõnniteedel ilma inimsaatjata. Otto sõnul võrsub niiviisi Eestist uus edulugu.

Kusjuures TTÜ viib algaval aastal läbi esimese Eesti robotite «rahvaloenduse». Seni Eesti robotiseerituse kohta andmed puuduvad, sest vastav statistikat koguv keskorganisatsioon World Robotics arvestab riikide statistikat ainult siis, kui andmed on saadud vähemalt neljalt suurelt robotifirmalt.

Eesti turul on suuri robotitootjaid vähe ja sestap oleme maailmaraportis esindamata – nagu ka Läti, Leedu, Ukraina ja Valgevene kui väherobotiseeritud maad. «See ei pruugi olla tõene, kuna palju roboteid on Eestisse toodud ka Skandinaavia maadest juba kasutatuna koos muu ületuleva tootmisega,» mainis Otto.

Liitreaalsuse ja virtuaalreaalsuse (AR&VR) kasutusvaldkond laieneb uuel aastal mängude maailmast reaalsesse kindlasti tootmises, virtuaalreaalsuse kantavad vahendid – prillid (HTC Vive, Oculus Rift, Playstation VR) ja kiivrid – muutuvad aga juhtmevabaks.

TTÜ Mektory laboris «Re:creation» ja inseneriteaduskonna VR&AR laboris arendatakse aga välja virtuaaltootmise keskkond, mis võimaldab tootmise ohu- ja eriolukordi ennetavalt läbi mängida, samuti luua virtuaaljuhiseid seadmete remondiks ja hoolduseks.

Digitaalsed kaksikud

Nüüd siis lõpetuseks digitaalsete kaksikute juurde. Tegemist on füüsiliste seadmete või süsteemide arvutimudelitega, mis kasutavad seadmetes olevatelt anduritelt saadud meta-, keskkonna-, asukohaandmeid ja analüütikat. Digitaalsed kaksikud võimaldavad näiteks juhtida tehaseid, teha tootearendust ja suurendada tootlikkust.

Otsapidi puutub selle valdkonnaga kokku ka Eesti viimaste aastate üks tähelepanuväärsemaid projekte e-residentsus. Tippspetsialistid saavad e-residentidena asuda distantsilt Eestis tööle, tehes digitaalsete kaksikute kaudu meie ettevõtetele tootearendust või projekteerida nüüdisaegseid tootmisliine.

Tagasi üles