Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Oma elu elav Google’i tehisintellekt leiutas tõlgeteks uue keele (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Google'i tehisintellekt on arenenud nii targaks, et loonud iseendale tõlgete läbi viimiseks oma metakeele.
Google'i tehisintellekt on arenenud nii targaks, et loonud iseendale tõlgete läbi viimiseks oma metakeele. Foto: PAWEL KOPCZYNSKI/REUTERS/Scanpix

Populaarne masintõlke teenus Google Translate on pärast uuele närvivõrgu mudelile üle viimist end ise edasi arendanud ning näib, et ka uue metakeele loonud, vahendab New Scientist.

Närvivõrgustikuga sarnase algoritmi otstarbeks on õpetada süsteemile seoseid erinevate keelte vahel. Nüüd näib, et programm on arenenud juba nii targaks, et suudab luua seoseid ka nende keelte vahel, mille jaoks teda eraldi õpetatud ei ole. Selleks otstarbeks näib ta olevat loonud uue «tehiskeele».

Enamik tänapäeval kasutatavaid tõlketarkvarasid lähenevad lausete tõlkimisele sõnade kaupa. Septembris tutvustas Google aga uut süsteemi, mis oskab ajuneuronitele sarnaseva mudeli abil hallata tervet lauset ja kaheksat populaarsemat keelt. Kui enamik tänapäevaseid närvivõrgu-süsteeme oskavad tõlkida ühest konkreetsest õpitud keelest teise, siis Google’i edasiarendus laiendab seda oskust ka keeltele, mille vahel opereerimiseks seda eraldi õpetatud ei ole.

Kui võtta näiteks kaks keelepaari – korea ja inglise ning jaapani ja inglise keel -, siis enamus närvivõrgu-süsteeme peaks korea keelest jaapani keelde tõlkimiseks kasutama inglise keelt vahendajana. Google’i uus süsteem on aga juba targemaks arenenud ning oskab tõlkida ka jaapani keelest otse korea keelde.

Google’i arendajad arvavad, et sellise võime taga on «ellu ärganud» süsteemi enda välja aretatud uus ja keelteülene nn metakeel, mida küll lugeda ega kirjutada ei saa, aga mis tõhustab tulevikus märkimisväärselt masintõlke kiirust ja kvaliteeti. Praegu näib, et läbi vahendajakeele tõlkimine on siiski veel efektiivsem, kuid valdkond areneb tormikiirusel ja teadlaste hinnangul jõuab «metakeel» tulevikus tõenäoselt oluliselt suurema tõhususe ning enam kui 100 keele katvuseni.

Siiski ei tasu karta, et tõlkijad niipea tööst ilma jääksid – arvuti võib hakkama saada lihtsate tekstidega, kuid selle tähenduste ja kontekstide mõistmine käib ka kõige keerulisematele algoritmidele jätkuvalt üle jõu.

Tagasi üles