Ametlik: inimese kõhuõõnest avastati uus elund (1)

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Limericki Ülikooli kirurgiaprofessor  J. Calvin Coffey enda avastatud organi mulaažiga.
Limericki Ülikooli kirurgiaprofessor J. Calvin Coffey enda avastatud organi mulaažiga. Foto: Alan Place

Kindlaks tehtud uus organ võib avada tee täiesti uue uurimissuuna tekkimisele arstiteaduses.

Võiks ju arvata, et inimese kehaõõnes leiduvate organite arv ja funktsioonid on tänapäevaks enam-vähem teada, kuid uus avastus näitab, et anatoomias halli ala veel siiski leidub.

Uue organi nimi on mesenteerium ehk soolekese või soolekinnisti ning selle esmakirjelduse au kuulub tegelikult koguni Leonardo da Vincile. Seni peeti seda aga autonoomsete sooli taladena kõhuõõne küljes kinni hoidvate struktuuride kogumiks, mitte aga eraldi organiks.

Esimesed vihjed, et tegu võiks siiski olla millegi enamaga, tulid avalikkuse ette 2012. aastal, mil loodi ka esimesed soolekeskme kui eraldi organi käsitlused. Nüüd on samad Limericki Ülikooli teadlased avaldanud mainekas meditsiiniajakirjas The Lancet Gastroenterology & Hepatology artikli, milles kirjeldavad esimest korda, kuidas soolekeskme eri osad on omavahel ühendatud ja toimivad ühe organi eri osadena. Esitatud kirjelduse põhjal jõuab soolekese nüüd ka kuulsasse «Gray anatoomia» õpikusse ja nii muutub organi-staatus ka oluliselt ametlikumaks.

«Oma retsenseeritud ja kontrollitud artiklis väidame, et inimese kehas on organ, mida me ei ole seni õigesti tunnustanud,» ütles uuringut juhtinud professor Calvin Coffey uuringu pressiteates.

Avaldatud kirjeldused ei anna aga kuigi palju teada soolekeskme täpsete funktsioonide kohta – lähedus sooltele on küll tugev vihje, aga seegi pole selgete järelduste tegemiseks piisav.

«Oleme praeguseks teinud kindlaks elundi anatoomia ja funktsiooni. Nüüd tuleb hakata tegelema tema otstarbega,» ütles professor Coffey. «Kui teame juba funktsiooni, saame edasi tegeleda juba selle häirete ja häiretest tulenevate funktsioonidega. Kui need kõik kokku panna, saab juba omaette teadusuuringute suuna – soolekeskme teaduse.»

Avastatud organ vajab veel põhjalikku uurimist ja nii on teadlastel käed kahtlemata pikaks ajaks tööd täis.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles