Lisasekund Eestis IT-probleeme kaasa ei toonud

Jaamakella meenutav aiakell

FOTO: Elmo Riig

Eelmise aasta lõppu liidetud lisasekund pole Eestis olulisemaid IT-probleeme põhjustanud. Prognooside järgi peaks järgmine sekund ajanäidule lisanduma aastal 2018.

Lisasekundid on universaalajal põhinevas ajaarvamises kasutusele võetud seetõttu, et Maa pöörlemine aeglustub ajas, rääkis Eesti metroloogia keskasutuse AS-i Metrosert teadus- ja arendusdivisjoni juht Toomas Kübarsepp BNS-ile.

Teadlased on hinnanud, et 500–600 miljonit aastat tagasi oli ööpäeva pikkus 21 tundi. «See on pikenenud, kuna maakera pöörlemist on aeglustanud ühest küljest taevakehad – kuu ja teised taevakehad –, teisest küljest aga toimub atmosfääris hõõrdumine,» rääkis ta.

Kübarsepa sõnul ei olnud seda mõju eriti tajuda enne seda, kui tekkis vajadus aega väga täpselt mõõta. Praegu aga on kasutusele võetud väga täpsed aatomikellad, mis tuksuvad sõltumata sellest, kuidas Maa pöörleb.

Et tekkivaid erinevusi tasandada, ongi kasutusele võetud lisasekundid, et hoida aatomiaja ja universaalaja vahe alla 0,6 sekundi. Asja teeb aga keeruliseks see, et lisasekundi lisamine on ebaregulaarne, rääkis Metroserti teadus- ja arendusdivisjoni juht.

«Vajadust lisasekundi järgi suudetakse ette näha üldiselt kuus kuud,» ütles ta. Üldiselt on peetud kõige sobivamaks ajaks lisasekund lisada juuni ja detsembri lõppu. Nii lisatigi lisasekund just 2016. aasta detsembri lõppu enne aastavahetust.

Kübarsepp märkis, et lisasekundi ebaregulaarset olemust ilmestab seegi, et näiteks 1972. aastal lisati sekund kaks korda aastas ning perioodil 1992–1995 lisati sekund igal aastal. Samas ei lisatud aastatel 1999–2004 ühtegi sekundit.

Korrapäratu sekundite lisamine ongi tekitanud pahameelt valdkondades, kus täpne ajapidamine on väga oluline, näiteks militaar- ja sidealal, rääkis Metroserti teadus- ja arendusdivisjoni juht. Mõnevõrra võib see raskendada ka IT-süsteemide tööd.

Keerukust lisab ka see, et samal ajahetkel on maakera eri osades erinev päikeseaeg. «Näiteks on lisasekundi lisamine tõstnud rahulolematust Aasia riikide börsidel,» ütles Kübarsepp. Üldiselt arvestatakse lisasekundite määramisel puhkepäevade ja muude sarnaste faktoritega, ent need võivad Maa eri osades samuti erineda.

Seetõttu on suurematel riikidel võimalus ise valida, millal täpselt lisasekund lisatakse. India päevaleht The Hindu kirjutas näiteks, et koordineeritud universaalajast (UTC) 5 tundi ja 30 minutit ees olevas Indias arvestati lisasekund 2017. aasta 1. jaanuaril kell 05:29:60 ehk UTC järgi vahetult enne keskööd.

Eestis lisandus lisasekund Kübarsepa sõnul aga 2016. aasta lõppu. Selle taga on osaliselt asjaolu, et Eestis ei ole üheselt kehtivat ajastandardit ning oluline ajamõõtmisviis on globaalsele positsioneerimissüsteemile (GPS) tuginev süsteem.

Kuna detsembris uut teadet ei tulnud, siis 2017. aasta esimeses pooles ehk juuni lõpus lisasekundit ei tule. Kübarsepa sõnul ennustatakse praegu, et kui midagi ei juhtu, siis võiks järgmine sekundi lisamine aset leida 2018. aastal. Enne 2016. aasta lõppu lisati sekund viimati 2015. aasta esimeses pooles ning enne seda 2012. aasta juunis.

Eelmise aasta lõppu lisandunud sekundile ei järgnenud Eesti IT-süsteemides ühtegi tõrget, ütles Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) pressesindaja Rauno Veri BNS-ile. «Sekundi lisamine on väike muutus ning aeg liikus õiges suunas – edasi, mitte tagasi,» rääkis ta. «Arvutite jaoks on oluline, et aeg liiguks ühes kindlas suunas: edasi.»

Ülemaailmselt esines aga pisemaid vähetähtsaid tõrkeid. Näiteks ei suutnud sekundit korrektselt arvesse võtta väike osa veebiteenuste firma Cloudflare serveritest ning seetõttu ei olnud uue aasta esimestel tundidel mõne firma kliendi veebileht kättesaadav, edastas Briti rahvusringhääling BBC. Tõrge kestis vähem kui poolteist tundi ning puudutas 1 protsenti ettevõtte serveritest.

Tagasi üles
Back