Valitsus eraldab peagi muinsuskaitseametile 97 145 eurot leiutasude maksmiseks neile, kes möödunud aastal maapõuest kultuuriväärtusega leide avastasid.
Rahapaja leidja saab ligi 40 000-eurose leiutasu (2)
9. jaanuar 2017, 13:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu ettepanekust selgub, et kõige suurem makstav leiutasu on koguni 39 000 eurot ning selle saab endale inimene, kes avastas Jõgevamaal Vaidaveres mündiaarde.
Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert ütles ERRile, et avastus sisaldab hõbetaalreid, Moskva tsaaride traatrahasid, Poola-Leedu riigi rahasid, Rootsi münte ja teisi tollal levinud rahasid.
Savinõus maapõue peidetud aare jäi arheoloog Andres Tvauri hinnangul maapõue tõenäoliselt Vene-Rootsi sõja aastatel 1656–1661, kui Vene väed Tartu vallutasid ja ümbritsevad alad rüüstasid.
Kokku möödunud aasta leiutasu väärivad avastusi 23:
1) 12 555 (kaksteist tuhat viissada viiskümmend viis) eurot Kõue IV aarde leidjale;
2) 5800 (viis tuhat kaheksasada) eurot Ehmja aarde leidjale;
3) 3000 (kolm tuhat) eurot Jäärja aarde leidjale;
4) 150 (ükssada viiskümmend) eurot Kohtla võrdhaarse sõle leidjale;
5) 4000 (neli tuhat) eurot Saka hõbeaarde leidjatele;
6) 5000 (viis tuhat) eurot Varja kahe viikingiaegse aarde leidjale;
7) 10 900 (kümme tuhat üheksasada) eurot Jõgisoo viikingiaegse aarde leidjale;
8) 200 (kakssada) eurot Igavere pronkskirve leidjale;
9) 400 (nelisada) eurot Kumna pronksiaegsete esemete leidjale;
10) 250 (kakssada viiskümmend) eurot Soodevahe mündileiu ja Haljava, Muusika, Soodevahe küladest avastatud pronksileidude leidjale;
11) 39 000 (kolmkümmend üheksa tuhat) eurot Vaidavere III mündiaarde leidjale;
12) 150 (ükssada viiskümmend) eurot Kodavere pronksileidude leidjale;
13) 150 (ükssada viiskümmend) eurot Haljava noatupe leidjale;
14) 80 (kaheksakümmend) eurot Kaliküla pronksleidude leidjale;
15) 60 (kuuskümmend) eurot Mälivere keskaegse mündi leidjale;
16) 150 (ükssada viiskümmend) eurot Püha ja Kiritu küladest arheoloogiliste leidude leidjale;
17) 100 (ükssada) eurot Tähtvere rooma rauaaegse sõle leidjale;
18) 10 000 (kümme tuhat) eurot Soomevere aardeleiu leidjale;
19) 100 (ükssada) eurot Laulasmaa kiviaegse kirve leidjale;
20) 4300 (neli tuhat kolmsada) eurot Koila viikingiaegse aarde leidjale
21) 500 (viissada) eurot Mehikoorma torkemõõga leidjale;
22) 200 (kakssada) eurot Karjaküla hellebardi leidjale;
23) 100 (ükssada) eurot Sülgoja vähksõle leidjale.
Muinsuskaitseseaduse alusel on kultuuriväärtusega leiu leidjal õigus saada leiutasu. Juhul kui leiu leidjale makstav tasu on suurem kui muinsuskaitseameti eelarves selleks ettenähtud vahendid, esitab muinsuskaitseamet kultuuriministri kaudu taotluse tasu jaoks vajaliku summa eraldamiseks.