/nginx/o/2017/01/09/6239203t1h5a56.jpg)
Kasvaja avastati tavalise pimesoole operatsiooni käigus, kirjutab New Scientist.
16-aastase tüdruku munasarjast leiti aju ja koljuga kasvaja (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvaja läbimõõduks oli koguni 10 sentimeetrit ning eemaldamisel avastati selle sisemusest ka rasvaste karvade kogumid ning 3 sentimeetri pikkune aju. Kõike kattis aga õhuke koljuluu. Lähem uurimine näitas, et organi näol oli tegemist väikeajuga, kuigi osa sellest meenutas ka seljaajuga ühendatud ajutüve.
New Scientisti andmeil sisaldab üks viiest munasarja kasvajast võõraid kudesid, näiteks juukseid, hambaid, rasva, lihaseid või kõhre. Reeglina on sellised kasvajad healoomulised, kuid meditsiinikirjanduses tuntakse neid siiski teratoomidena, mis tuleb kreekakeelsest sõnast teras ehk koletis. Munasarja teratoomide tekke põhjused ei ole teada.
Kuigi sellistes kasvajates on ajurakkude esinemine küllaltki levinud, on täielike ajulaadsete struktuuride väljakujunemine väga haruldane. Seda enam, et noore jaapanlanna kasvajas olid ajurakud arenenud nii kaugele, et suutsid täpselt nagu päris ajus läbi närvisünapsite ka elektrilisi signaale saata ja omavahel suhelda.
Tüdrukul endal ei olnud peale ootamatu kasvaja aga midagi viga – tema ajutalitus oli korras ega ilmnenud ühtegi märkimisväärset neuroloogilist sümptomit. Teaduskirjandusest on siiski teada naistest, kelle munasarja teratoomid on põhjustanud neis isiksuse muutusi, paranoiat, segadust, ärritust, krampe või ka mälukaotust. Sellised muutused esinevad, kui patsiendi immuunsüsteem kasvaja avastab ning sellega võitlusse asub. Halvemal juhul võivad immuunrakud sellisel puhul rünnata ka tavalisi terveid ajurakke ning tekitada põletikulisi reaktsioone.
Reeglina aitab sellises olukorras kasvaja eemaldamisest. Nii läks ka jaapanlannal – kasvaja eemaldati ja praeguseks on tütarlaps juba paranenud.
Teratoomi kirjeldav uuring avaldati ajakirjas Neuropathology.