Investeeringud Eesti idufirmadesse kolme aasta madalaimas seisus - miks?

Viljar Lubi Foto: Peeter Langovits

Investeeringud Eesti start-up-ettevõtetesse langesid mullu viimase kolme aasta madalaimale tasemele, kahanedes aastases võrdluses üle 30 protsendi.

Statistika näitab, et möödunud aastal paigutati Eesti idufirmadesse investeerimisraha 66,7 miljonit eurot. 2015. aastal oli see näitaja 98 ja 2014. aastal 68,4 miljonit. Möödunud aasta summa on tegelikult 10 miljoni võrra väiksemgi, kuna Londoni idufirma Monese (looja siiski eestlane) vastav investeering jääb juba käesolevasse aastasse.

Lisaks selgub, et suurima investeerigu – 23,5 miljonit – kaasas möödunud aastal teada-tuntud Transferwise, mis on sarnaselt Monesega oma peakontori ja juriidilise keha Eestist ära Londonisse viinud ja end maailmas Briti start-up'ina tutvustab. Teisele kohale paigutus 13 miljoniga Skeletontech, mis tegutseb aga juba aastast 2009 ja võiks eeldada, et tegemist on pigem täiesti tavalise ettevõttega.

Kas tegemist on sügavama trendi või lühiajalise probleemiga, uurisime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantslerilt Viljar Lubilt.

Milline on MKMi seisukoht asjaolule, et investeeringud Eesti start-up-ettevõtetesse on langenud viimase kolme aasta madalaimale tasemele?

V.L.: Isegi kui 2015. ja 2014. aastaga võrreldes on langus, siis varasema perioodiga võrreldes on viimased 3 aastat olnud mitu korda edukamad Eesti start-up'idele, võrreldes perioodiga kuni 2013.

Seega tervikuna oleme kasvutrendis ja 2016 tulemus ei anna põhjust arvata, et meid ootab ees pikem langustrend. Seda enam, et 2015. aasta esmaklassilisest tulemusest 48 miljonit ehk ligi 50 protsenti moodustab Transferwise'i ülisuur investeering, mida ettevõtetel iga aasta ei õnnestugi saavutada.

Mis võis sellise trendi põhjustada, kas riik plaanib oma tegevust alustava ettevõtluse toetamiseks aktiveerida, kas plaanis on valdkonna juhtimisel ümberkorraldusi, kui suur on üldse riigi rahaline panus aastal 2017 iduettevõtlusesse (investeeringud/kaudsed kulud)?

V.L.: Toimunud langust trendiks nimetada võib olla ennatlik. Igal juhul ei ole asi puhtalt Eestis: tehnoloogia-ettevõtluses tervikuna oli 2016. aastal investeeringumahtude langus. Kui maailmas tervikuna oli start-up'idesse tehtavate omakapitaliinvesteeringute langus veidi alla 30%, siis Eestis oli 2016. aasta tulemus veidi enam kui 30% võrra madalam 2015. aastaga võrreldes. Euroopa keskmisega (langus -36%) võrreldes on Eesti pisut parem.

Riik hoogustas aastal 2015. ja 2016. oma tegevust riskikapitali pakkumises iduettevõtetele, selle mõju on oodata alates 2017. a. Näiteks on 2017–2018 põhiline investeerimisfond Balti Innovatsioonifondil, mille allfondide hulgas on ka riskikapitalifond karma.vc. EstFundi allfondid valitakse eeldatavalt 2017. aasta I kvartali jooksul ning äriinglite kaasinvesteerimisfond võiks alustada investeerimist lähikuudel.

Käimas on Startup Estonia ning SmartCapi ühishange ärikiirendite loomiseks. Ootus on, et need kiirendifondid alustavad investeerimistegevust 2017 II poolaastal. Seega tegevusi, mille positiivset mõju iduettevõtluse ökosüsteem lähiaastatel tunda saab, on omajagu. Hetkeseisuga ei ole me planeerinud 2017. aastasse uusi algatusi, vaid jälgida hoolega, millist mõju juba avatud tegevused ning erakapitalil põhinevate fondide tegevused keskkonnale annavad.

Selle sama SmartCapi portfelli kuuluvatest ettevõtetest kaasasid 2016. aastal täiendavat kapitali: Startup Wiseguys ja Sportlyzer (kasutades Funderbeami platvormi), Monese (10 mln, arvestades ka SmartCapi panust), Jobbatical, Scoro (uus lisandus portfelli). Lisaks toimus VitalFields müük The Climate Corporation’ile. Avaliku sektori panus start-up'ide võimekusse kapitali kaasata oli seega ka 2016. aastal märkimisväärne.

Riigi panust hinnates peab arvestama, et strateegia on panustada fondifondide tasandil ning otseinvesteeringutega enam mitte tegeleda. Riik on Balti Innovatsioonifondi panustanud 26 miljonit eurot (see on teiste Balti riikide ning Euroopa Investeerimisfondi toel võimendatud ligi 200 miljoni euroni), EstFundi 48 miljonit eurot (võimendus koos EIFi ja erainvestoritega ca 100 miljoni euroni.

SmartCapi portfellis olevatesse ettevõtetesse (otseinvesteeringud) saab teha jätkuinvesteeringuid mõne miljoni euro ulatuses (lisandub erainvestorite võimendus). SmartCapi ja Startup Estonia ühine ärikiirendite hange toob samuti Eesti iduettevõteteni mitme miljoni jagu seemnekapitali (jällegi lisandub erasektori võimendus).

Kõik need võimalused on 2017. aastal ja edaspidi Eesti iduettevõtete kasutuses professionaalsete fondijuhtide vahendusel. Riigi toel on riskikapital senisest kättesaadavam nii kõige varasema faasi ettevõtetele kui ka end juba tõestanud, ent kasvamiseks ja arenemiseks lisakapitali vajavatele ettevõtetele.

Lisaks ootame, et iduettevõtetel on kasu ka muutustest regulatsioonides:

1.       Alates 18. jaanuarist jõustub välismaalaste seadus, mille alusel saavad Eestisse asuvad iduettevõtted ning Eestis juba toimetavad iduettevõtted taotleda start-up-viisat ja start-up-elamisluba. Ligipääs talentidele on iduettevõtete jaoks üks olulisemaid tegureid tegevuspiirkonna valikul ning start-up-viisa skeemiga muutub see lihtsamaks.

2.       Vabariigi Valitsuse 100 päeva tööprogrammis on osalusoptsioonide maksustamise skeemi muutmine, mis samuti lihtsustab talendika tööjõu kaasamist Eesti iduettevõtetesse ning on iduettevõtete ja investorite poolt oodatud muudatus.