Kredex idufirmade investeeringulangusest: raha kaasamine polegi kõige olulisem

KredEx

FOTO: Tairo Lutter

Eesti startup-ettevõtluse arengu eest vastutav sihtasutus Kredex ei pea suureks probleemiks möödunud aastal toimunud suurt investeeringusummade langust meie idufirmadesse ning on pannud suured lootused uutele fondidele.

«Küsimus ei ole niivõrd kui palju iga startup eraldiseisvana raha kaasab, vaid millist väärtust selle kaasatud kapitaliga saavutada suudetakse. Vaadates loodud töökohti ning neilt tasutud makse, siis selles osas on Eesti startupid teinud olulise arenguhüppe edasi. Eelmise aasta kolme kvartaliga maksid startupid riigile sama palju – 20 miljonit eurot - tööjõumaksudena kui terve 2015. aasta peale kokku,» ütles Postimehele Kredexi all tegutseva projekti Startup Estonia juht Mari Vavulski.

Eesti startup-kogukonna koostatud statistika näitab, et möödunud aastal paigutati Eesti idufirmadesse investeerimisraha 66,7 miljonit eurot. 2015. aastal oli see näitaja 98 ja 2014. aastal 68,4 miljonit. Kaasatud summade suuruse esikolmikus on seejuures kaks ettevõtet – Transferwise ja Monese – mis on tegelikult Suurbritannia ettevõtted ja nii ka ennast maailmas tutvustavad.

Peamiseks investeeringusummade langemise põhjuseks peab Mari Valvulski Suurbritannia otsus lahkuda eurotsoonist - turul on palju ebakindluse märke ja investeerimisvoorud võtavad ootuspärasest enam aega.

Kui aga rääkida sellest mida tehakse, et muuta Eestit atraktiivsemaks paigaks startupidele, siis on mari Valvulski sõul juba lähiajal tähtsad muutused tulemas.

Näiteks jõustuvad 18.jaanuaril välismaalaste seaduse muudatused, millega hakatakse andma elamislubasid ja viisasid startupidele ja startupides töötavatele välistöötajatele.

«Niisamuti on Eesti riiklikult võtnud fookuse läbi fondifondi struktuuride erasektori investeerimisfondide loomiseks. Mitmed varase faasi fondid – ärikiirendid – on juba toonud ning ka tulevikus toomas Eestisse mitmeid välismeeskondi, mis tänu uuenenud regulatsioonidele on oluliselt lihtsam kui varem,» selgitas Vavulski.

KredExi juhataja Lehar Kütt täpsustas, et investeerimistegevust jätkavad viis Balti Innovatsioonifondist (BIF) mandaadi saanud allfondi, sealhulgas 2016. aastal tegevust alustanud ja peamiselt startup-ettevõtetesse investeeriv  Karma Ventures. 2017. aastal antakse BIF-st mandaat veel ka kuuendale allfondile.

BIF-i raames investeeritakse regiooni ettevõtetesse kokku ligikaudu 370 miljonit eurot.

Lisaks alustavad sel aastal fondifondi EstFund raames tegevust kolm eri suunitlusega allfondi: riskikapital, kasvukapital ja äriinglitega kaasinvesteerimine.

EstFundi raames investeeritakse järgnevate aastate jooksul Eesti ettevõtetesse 100 miljonit eurot.

Kokku investeerib Eesti riik fondifondi läbi KredExi 48 miljonit eurot, sellele lisandub Euroopa Investeerimisfondi poolt 12 miljonit eurot ja ligi 40 miljonit eurot panustavad erainvestorid.

«Hiljemalt teisel poolaastal, saavad välja valitud kaks iduettevõtetesse investeerivat kiirendifondi SmartCapi uue investeerimisstrateegia raames. Ning jätkuvad investeeringud SmartCapi investeerimisportfellis olevatesse ettevõtetesse,» lisas Lehar Kütt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles eile Postimehele, et ei usu nagu ootaks meid ees pikem langustrend.

«Riigi panust hinnates peab arvestama, et strateegia on panustada fondifondide tasandil ning otseinvesteeringutega enam mitte tegeleda,» märkis Lubi. «Riik on Balti Innovatsioonifondi panustanud 26 miljonit eurot (see on teiste Balti riikide ning Euroopa Investeerimisfondi toel võimendatud ligi 200 miljoni euroni), EstFundi 48 miljonit eurot (võimendus koos EIFi ja erainvestoritega ca 100 miljoni euroni.»

Riigi toel on riskikapital senisest kättesaadavam nii kõige varasema faasi ettevõtetele kui ka end juba tõestanud, ent kasvamiseks ja arenemiseks lisakapitali vajavatele ettevõtetele.

Tagasi üles