Eesti maapõu paljastas möödunud aastal erakordseid leide

Tallinn, 13.07.2016 Paksus Margareetas asuva Eesti Meremuuseumi esimesel korrusel avatakse näitus "Viikingiaja aarded Eestist". Pildil näituse ülesseadmine. Vanad mündid. Foto: Juss Saska/Postimees

FOTO: JUSS SASKA/PM/SCANPIX BALTICS

Paljunäinud muinsuskaitseametikele kujunes möödunud aasta arheoloogiliste leidude poolest erakordselt põnevaks ja ka üllatusterohkeks.

«Kokku jõudis nii juhuleidjate ning otsinguvahendiga hobiotsijate vahendusel muinsuskaitseametini üle 120 kultuuriväärtusega üksikleiu või leidude kogumi, seal hulgas oli üle 10 eriaegse aarde- ning peitleiu,» ütles Postimehele ameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert.

Mitmed leiud juhatasid arheoloogid seni teadmata muististeni. Nii näiteks tuvastati tänu otsinguloaga detektoristile Lääne-Harjumaal terve rauaaegne kalmistu, kust välja tuli ka kaks tervikuna säilinud viikingiaegset mõõka. Kalme võetakse mälestisena riigi kaitse alla.

Üksikleidudest väärib Nele Kangerti sõnul esile tõstmist näiteks 14.-15. sajandi ornamenteeritud ammunooleots Pärnumaalt Koonga vallast, mis leiti omaaegse Virtsu-Pärnu tee lähistelt. Sarnaseid nooleotsi oli Eesti materjalis seni teada vaid üks – 2011. aastal Saaremaa piiskopilinnuse kaevamistelt leitud eksemplar.

Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu toob välja, et leid on haruldane ka Euroopa kontekstis.

Sarnaste ilustuste ja põhikujuga ammunooleotste valmistamiskohaks peetakse üldiselt keskaegset Böömimaad. «Kas ja kuidas on kaks Eestist leitud ammunooleotsa seotud omavahel ning kas valmistatud on nooleotsad Böömimaal või kohaliku meistri poolt, jääb hetkel küll veel kindla vastuseta,» märkis Nele Kangert.

Samuti jõudis arheoloogideni kuus pronksiaegset kirvest ning kaks kivikirvest erinevatest leiukohtadest üle Eesti.

Suurim leiuautasu 39 000 eurot määrati 2016. aastal Vaidavere III mündiaarde leidjale. Jõgevamaalt Vaidavere külast avastatud mündiaare sisaldas hõbetaalreid, Moskva tsaaride traatrahasid, Poola-Leedu riigi rahasid, Rootsi münte ja teisi tollal levinud rahasid.

Savinõus maapõue peidetud aare jäi arheoloog Andres Tvauri hinnangul maapõue tõenäoliselt Vene-Rootsi sõja aastatel 1656-1661, kui Vene väed Tartu vallutasid ja ümbritsevad alad rüüstasid.

10 000 eurot määrati leiuautasu viikingiaegse aarde leidjale Viljandimaalt Soomevere külast. Viljandimaa hõbeaarde teeb teaduse jaoks eriliseks aarde koostisesse lisaks müntidele kuulunud hõbeehete fragmendid, mis esindavad tõenäoliselt Eesti kohalike meistrite toodangut.

Leiuautasu 10 900 eurot on määratud ka Järvamaalt Ambla vallast leitud 11. saj mündiaarde leidjale.

Kokku on 2016. aastal Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu teinud Muinsuskaitseametile leiuautasude ettepaneku 59 erineva üksikleiu ja leiukogumi leidjatele kogusummas 100 475 eurot.

Vastavalt kultuuriväärtusega leiu leidjale leiuautasu maksmise korrale taotleb Muinsuskaitseamet kultuuriministri kaudu kultuuriväärtusega leiu leidjatele määratava leiuautasu jaoks vajaliku summa valitsuse reservist, kui leidjale makstav tasu on suurem kui muinsuskaitseameti eelarves selleks ettenähtud vahendid. Amet on esitanud taotluse kogusummas 97 145 eurot. 2015. aastal määras muinsuskaitseamet leiuautasusid kogusummas 108 440 eurot.

Seaduse järgi autasustab riik kultuuriväärtusega leidude leidjaid, kes on leiukohas korrektselt toiminud ja muinsuskaitseametit leidudest teavitanud.

«Aardeleiud on vaid üks - ja teaduse mõttes mitte alati kõige kaalukam - osa kultuuriväärtusega leidudest, millest info igal aastal muinsuskaitseametini jõuab,» täpsustas Nele Kangert.

Osa 2016. aasta suurtest leidudest on alles ekspertiisis ja konserveerimisel, nii et täpsemaid kokkuvõtteid leiu määrangutest ja leiuautasudest saab alles teha paari kuu pärast.

Tagasi üles