Video ja galerii: Eesti uued brändisuunised on kirjatüüp Aino, täht «e» ja rändrahnud

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) all tegutsev disainimeeskond avalikustas täna pooleaastase töö tulemusena valminud Eesti brändi kontseptsiooni, mille läbivateks elementideks on ühtne kirjatüüp, rohkelt Eestit ja eestlasi kirjeldavad sõnumeid ja ikoone ning läbiva joonena rändrahnude motiiv ja elektroonilisusele viitav täht «e».

EASi turundusjuht Piret Reinson rõhutas tervitussõnades, et oluline on lahti saada krambist, justkui olekski nüüd rändrahn Eesti uus märk, vaid aru saada kogu brändikontseptsioonist.

Kontseptsiooni loomisel tehti koostööd ka hollandlase Peter Kentiega, kes mõtles välja paljudele eestlastele, sealhulgas poliitikutele ja avaliku elu tegelastele, korda läinud est-kontseptsiooni. Nii võib lühendi «est» rõhutamist sõnades leida ka uue brändi juurest.

Ettevõtlusminister Urve Palo rääkis avasõnades, kuidas paljud ettevõtjad on oodanud tööriista, mida kasutada kolleegidele välismaal presentatsiooni tehes, et tutvustada oma riiki. «Mul on nii hea meel, et see on lõpuks tehtud,» lausus minister ja lisas, et algus on väga hea.

«Mul tuli heas mõttes kananahk ihule. Selle üle võib uhkust tunda,» jäi Palo tehtud tööga rahule.

«Mul tuli heas mõttes kananahk ihule. Selle üle võib uhkust tunda.»

Tallinn Music Weeki juht Helen Sildna ütles, et Eesti on uue huvitava läbimurde lävel. Eesti eesistumise ja 100. sünnipäeva eel on Sildna sõnul eriti oluline, et uue brändi protsess on just praegu käima läinud. «Ootus Eesti suhtes on äärmiselt positiivne. Ootus on, et see on üks tark, nutikas riik, kust tuleb midagi omanäolist ja julget. Selle ootuse peale saab rajada tegelikult hästi palju asju,» lausus ta.

Sildna kinnitas, et protsessi on vedanud Eesti parimad disainerid, disainimeeskond koosnes tema sõnul Eesti oma ala tippudest.

Eesti uus bränd.

FOTO: EAS

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp tõdes, et pärast Venemaa embargot, kui Eesti toiduainetööstus pidi hakkama otsima uusi turge maadest, kus nad kunagi varem käinud ei olnud, selgus, et Eestit ei tunta, isegi Põhjamaades. Kaugemates riikides tuli rääkida, kus ja mis Eesti üldse on. Nii ootasid ettevõtjad tuge riigilt, et riik ennast tutvustaks.

Linnade, riikide, teadusparkide jt kohtade brändimisega tegeleva rahvusvahelise ettevõtte Tendensor International AB tegevjuht Pärtel-Peeter Pere rääkis, et Põhjalas tegeletakse linnade brändimisega väga aktiivselt, näiteks mõtlevad Soome linnad Oulu, Tampere jt, mis on nende linnade tugevused ja nõrkused. Põhjala regiooni bränditakse ka tervikuna.

Kaasajal ei tule Pere sõnul mitte rääkida, kui rohelised, moodsad ja innovatiivsed ollakse, vaid sellest, mida pakutakse. Eesti pakub näiteks e-residentsust.

Soome lubab lahendada maailma probleemid, Problem-Solver 2030 – selline on nende n-ö slogan. Rootsi tahab end näidata progressiivse riigina, muu hulgas olla tuntud oma moetööstuse poolest. Näiteks mõeldi Rootsis välja ettevõtmine, kus inimesed saavad häid ja kvaliteetseid rõivaid kanda ühe nädala, seejärel tuleb need ära anda. Nii promotakse taaskasutust. Pere avaldas lootust, et Eesti suudab selles konkurentsis oma uue brändiga püsida.

Eesti uus bränd.

FOTO: EAS

Eesti uus bränd.

FOTO: EAS

Uus bränd

Eesti disainimeeskonna juht Alari Orav selgitas uut brändi tutvustades, et süsteem on mõeldud kestma järgmised kümme aastat. Olemas on Orava sõnul nii kvaliteetsed pildid kui ka videod, tekstid. Olemas on uus ühtne Aino kirjatüüp.

Orav rääkis oma kõnes, et Eesti ei ole ainult füüsiline territoorium. Eesti on esimene riik maailmas, mis on suurem kui tema territoorium, meil on e-residentsus. Olulisemad veelgi on inimesed – Eestis elab üle saja erinevast rahvusest inimese ja meil on 15 000 e-residenti.

Uue brändi üks keskseid sõnumeid on Orava sõnul iseseisev inimene. Oluline on, et Eestis on iga inimene pea ühe telefonikõne kaugusel, märkis ta.

«Eesti on koht iseseisvatele inimestele, siin saab oma ideed teoks teha. Meil on väga puhas keskkond. Meil on maailma suurim rahvalaulude varamu. Meil on väga tublid lapsed, võimekad,» loetles ta.

«Eesti on maailma kõige rahnurohkem riik,» tõi Orav lõbusa faktina välja. «Meie mütoloogias ja kirjanduses on kivid kogu aeg sees. Eestis on vähemalt 60 hiidrahnu, Euroopas on neid kokku 65. Me kasutame neid ka kujunduses. Nad on raamivad, kujundavad või ka puhtalt dekoratiivsed elemendid. Funktsionaalsus ja paindlikkus on selle disaini märksõnad.»

Idee on, et Eesti võiks oma ametlikus brändikontseptsioonis esimese riigina rääkida ausalt ka negatiivsetest asjadest, näiteks palgalõhest või sellest, et me ei oska puhata tööst.

Orava sõnul näitasid küsitlused, et umbes pooled Eesti ettevõtjad ütlevad, et neil oleks vaja Eesti tutvustamisel abi. Tegelikult vajab abi tema hinnangul kolmveerand ettevõtetest. Bränd on mõeldud ka ülikoolidele, kultuuriorganisatsioonidele ja teistele.

Eesti uus bränd.

FOTO: EAS

Kogu uus bränditöökast on koondatud veebikeskkonda brand.estonia.ee. «Seal on nõuanded ja juhendid, kuidas Eestit tutvustada, mida rääkida, mida näidata,» ütles Alari Orav täna hommikul «Terevisioonis».

Üheks läbivaks tunnuseks Eestiga seotud ettevõtete, asutuste või organisatsioonide tutvustamisel on kirjatüüp Aino. «Naise nimi peab olema Eesti kirjatüübil,» naljatles Orav kirjatüübi nime üle.

Kirjatüübi perekond jaguneb omakorda kolmeks: väljapaistvam liige pealkirjade tarvis ning kaks «töökat ja praktilist» liiget sisuteksti kirjutamiseks, mis on hästi loetavad.

Teiseks oluliseks Eesti märgi kontseptsiooni osaks on täht «e». «Kõige olulisem asi, mida maailmale tutvustada, on meie riigi nimi. See algab e-tähega, meid seostatakse e-valitsuse ja e-residentsusega ning see on meile oluline täht,» sõnas Orav.

Mis puutub ikoonidesse, siis neid on loodud lausa sadu – hetkel on neid 146. «Neid tuleb kogu aeg juurde, on olemas lihtsad reegleid, kuidas neid luua,» lisas Orav.

Oluliseks kontseptsiooni tööriistakasti osaks on ka rändrahnud, kuna Alari Orava sõnul on need ka meie füüsilises keskkonnas olemas. «Kohtame üsna tihti suurt kivi, seda ka ootamatus kohas.» Disainimeeskonna hinnangul on hiidrahnud lõbusad ja 65 Euroopa rahnust 60 asuvad Eestis.

EASi moodustatud disainimeeskonna töö viljana avati täna kaks veebilehte: estonia.ee ja brand.estonia.ee.

EASi eelinfo järgi kujutab estonia.ee endast väravat, kus leidub nii üldine info Eesti kohta kui ka sõnumid neile, kes soovivad meid külastada, siia investeerida, Eestisse õppima või tööle tulla.

Brand.estonia.ee sisaldab aga juhendeid Eesti tutvustamiseks maailmas. Neid saavad kasutada kõik soovijad: ettevõtjad, organisatsioonid, avalik sektor ning laiem avalikkus.

Eesti senine loosung «Welcome to Estonia» on otsustatud vanaduspensionile saata. EAS püüdis ka enne disainimeeskonna kokkukutsumist Eestile uut brändi leida, kuid see katse ebaõnnestus.

Tagasi üles