/nginx/o/2017/01/12/6248311t1hdc3a.jpg)
Fordi džiibiperekonna keskmine võsu on värskema ilme saanud. Maailmarevolutsiooni sellest ei sündinud, kuid mugavustsooni okupeerinud Ford Kuga mõjub pingevabalt.
Autoarvustus: Ford Kuga okupeeris mugavustsooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Miks tal selline nimi on?» küsib kolleeg end Kuga istmele hiivates ja taldu kõrgel maa kohal lumest puhtaks koputades. Lohutan, et eesti keeles pole nimel häda tühjagi, aga serbohorvaadi keeles pidada «kuga» tähendus olema «katk».
Jättes Serbia automüüjate ahastuse nende endi kanda, olevat selle 2008. aastast toodetava linnadžiibi nimi tuletatud hoopis mudelist Ford Cougar. (Kui teile nüüd Ford Cougar otsemaid ei meenu, siis oleks selguse huvides sobiv hetk natuke guugeldada ja mainitud pilli pilte vaadata.) Kui mitte kahtlaselt, siis kummaliselt kõlab see väide küll, kuna Ford Cougar oli sootuks sportkupee, mida müüdi Euroopas aastatel 1998–2002. Ameerika Ühendriikides oli see omakorda tuntud kui Mercury Cougar ja kui tahta nina veel rohkem ajalootolmuseks teha, siis viib kogu lugu välja Ford Probe’ini, mis peaks sellel perepildil täitma vanaisa rolli.
Kui manate nüüd silme ette Cougari ning vaatate võrdluseks Kugat, siis iseloomustab avanev vaatepilt autotööstuse ja publiku vastastikuste suhete arenguid viimase kümmekonna aasta jooksul. Tuleb välja, et sportkupeedest on – vähemalt Fordi nimeloogikat aluseks võttes – evolutsioneerunud linnamaasturid. Charles Darwin pööritab end hauas ringi.
/nginx/o/2017/01/12/6248313t1hdb4c.jpg)
Olgu nimega, kuidas on. Kuga kerge ilulõikus on andnud talle uue lõikega taga- ja esituled, mis mõistagi on kenad ja moodsad. Silmatorkavaim muudatus on siiski kuusnurkne iluvõre, mida Ford ise nimetab hoopis trapetsoidseks. Ehk nelinurkseks. See rõhutab Kuga sugulust suurema Edge’iga ning annab autole… muidugi mõista moodsa ja julge ilme, lisades esiosa kujustusse varasemaga võrreldes ka paraja annuse kroomi. Aga ühtlasi teeb uhke ehisdetail Kuga sarnaseks Hyundai Tucsoniga. Mis tekitab omakorda mõningaid küsimusi, sest kuulub ju Tucson koos Honda CR-V ja Nissan Qashqaiga kõige otsesemate konkurentide sekka.
Üle kümnekraadises pakases selgub kiiresti, et Kuga sõitjateruum läheb ruttu soojaks ning lisapunkte saab tuuleklaasi- ja roolisoojenduse eest. Rool on seatav nii üles-alla kui ka edasi-tagasi, püsikiirushoidiku nupud roolikodara juures on käepärase paigutusega. Juhiiste on igapidi seatav ja sobiva sõiduasendi leidmine lihtne, mugavalt pikad istmepadjad peaks mahutama ka kerekamaid sohvreid ja reisijaid. Siiski paistab mudelivärskenduse hoog enne sõitjateruumini jõudmist juba raugenud olevat – muutusi küll on, kuid need peituvad detailides. Viimistlusmaterjalid on kenad, kuid ahhetama ei pane. Moeasjanduses pole Kuga teab mis kodus ja tal on keeruline võistelda näiteks trendika Peugeot 3008ga. Kuid see, mis on tehtud, paistab tehtud korralikult. Praktiliselt poolelt on pakkuda kaks 12 V pesa ning valgusraamiga ka pimedas hästi leitavaks tehtud kaks USB-pesa.
Ruumikuselt saab Kuga konkurentidele hästi vastu. Pakiruumi mahub 456 liitrit ja kui istmeseljatoed maha käänata, leidub lastiruumi 1603 liitrile. Miinuseks võib pidada, et pakiruumi põrandale jääb siis järsk aste, plussiks jälle seda, et põranda all on peidus varuratas ning tagaistmete seljatugesid saab seada ka püstisesse, 90-kraadisesse asendisse. Enamaks kui lühikeseks sõidujupiks pole selline asetus muidugi mõeldav, aga põlveruumi jätkub isegi sel puhul. Normaalse olemise korral peaks tagaistmele kolm sõitjat hästi ära mahtuma.
/nginx/o/2017/01/12/6248315t1h3e85.jpg)
Mootorivalikust eeldatavalt kõige popimaga – 2,0-liitrise ja 150 hj arendava diiseljõuallikaga – oli varustatud ka proovisõiduk, sama mootor on saadaval ka 180 hj arendavana. Kes tahab käsitsi käike vahetada, võib valida kuuekäigulise manuaalkäigukasti, kõige levinum valik on automaatkäigukast, milles samuti kuus käiku. 1,5-liitrist bensiinimootorit saab valida kolmes võimsusastmes, sõltuvalt sellest, kas piirduda esiveolise veoskeemiga või võtta nelikveoline.
Kuga nutikas nelikvedu oskab teeolude muutumise järgi veojõudu rataste vahel ümber jagada, Curve Controli nime kandev süsteem suudab tõhusalt kiirust vähendada, kui auto on liiga hoogsalt kurvi sisenenud. Vajadusel pidurdatakse kurvis ka sisemisi rattaid. Kuid rool on jälle sedajagu kerge, et ettekujutus, mida auto ikkagi teeb, on visa tekkima. Samas, juhitavusele oleks ülekohtune etteheiteid teha, seda enam, et vaevalt et sportlike ambitsioonide realiseerimiseks oleks just Kuga teie esimene eelistus. Pingevabaks kulgemiseks on see mõistlik valik, teekonarused sõitjateni ei jõua ning sõitjateruum püsib vaikne, vaid maanteekiirustel kostab peeglite juurest natuke tuulemüra. Sujuvale sõidukogemusele lisaks saab Kuga hakkama ka 2100 kg kaaluva piduritega haagise vedamisega.
/nginx/o/2017/01/12/6248317t1h47f8.jpg)
Ford Kuga
2,0 TDCi PowerShift Titanium
Mootor: 1997 cm3, R4, diisel, turbo, 150 hj, 370 Nm
Sooritus: 0–100 km/h 10,9 s, 190 km/h
Jõuülekanne: 6-käiguline automaatkäigukast, nelikvedu
Kulu: 5,2 l / 100 km, 134 g/km CO2
Mass: 1788 kg
Hind: alates 23 500, prooviautol 35 200