Aktiivsusmonitor vanaisale või vanaemale – hea mõte!

Erki Oras
, Digitarga kaasautor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikumine on hea igal aastaajal ja igas vanuses. Nutiseadmed aitavad liikumist analüüsida, et nii koormust sobivamaks timmida.
Liikumine on hea igal aastaajal ja igas vanuses. Nutiseadmed aitavad liikumist analüüsida, et nii koormust sobivamaks timmida. Foto: unsplash.com

Tänu tervislike eluviiside üha laialdasemale populaarsusele muutuvad üha menukamaks ka aktiivsusmonitorid, mis aitavad kasutajatel oma edusammudel silma peal hoida. Kuigi aktiivsusmonitore on saadaval väga erineva funktsionaalsuse ja samas ka erineva hinnaga, peetakse nende n-ö sihtgrupiks siiani eeskätt noori, st aktiivselt spordiga tegelevaid inimesi. Ometi võiks nendest nutiseadmetest olla suur abi ka neile, kes spordiga vähem tegelevad. Näiteks vanemale põlvkonnale, kirjutab Erki Oras tehnoloogiaportaalis Digitark.ee.

Kuidas siis saab sportlastele mõeldud abivahend eakamatele kasulik olla? Esimese asjana meenub muidugi kohe pulsiandur, mis muudab pulsimõõtmise regulaarseks kergeks ja täpseks, kirjutab tehnoloogiaportaal Digitark.ee.

Samuti salvestab enamus aktiivsusmonitore need andmed. See aitab arstidel hiljem südame tööd analüüsida, kui selleks vajadus peaks tekkima.

Vähe sellest, näiteks Garmin Vivoactive HR aktiivsusmonitor mõõdab kasutaja aktiivsustaset ning hoiatab kasutajat ülepingutamise eest. Arvestades südame-veresoonkonna haiguste levikut Eestis, võib selline stabiilne südamekontroll osutuda sõna otseses mõttes elupäästjaks.

Juba täna arendatakse erinevates kohtades maailmas raud- ja tarkvara, mis lubaks nutikella või aktiivsusmonitori poolt kogutavaid andmeid kasutades võimalikult varakult prognoosida potentsiaalseid probleeme tervisega. See võimaldaks haiguste profülaktikat enne, kui tõbi tervisele suuremat kahju jõuaks teha.

Kuigi aktiivset sportimist ei peeta vanematele inimestele tervislikuks, siis on füüsiline aktiivsus oluline ka kõrgemas vanuses.

Kui inimene ise kipub oma aktiivsustaset ülehindama, siis nutikas monitor fikseerib ära nii sammude arvu kui ka läbitud vahemaa ja korrused. Ehkki võistluslikkus pole eakamate inimeste juures enam kuigi oluline, annab kogutud info võimaluse väikeseks isiklikuks arenguks.

Nii võib (aga ei pea) igal järgmisel päeval oma liikumisaktiivsust kasvõi mõne meetri või minuti võrra pikendada, kuni saavutatakse optimaalne tasakaal liikumise ja puhkuse vahel.

Juhtub aga vanaisa või -ema liiga pikalt televiisori või raamatu taha unelema jääma, annab näiteks Garmin Vivosmart HR monitor kerge värina ja ekraanisignaaliga märku väikeseks jalutuskäiguks. Kasvõi toaaknani ja tagasi. Isegi vähene (kuid sage) liikumine on kasulik istuvast eluviisist tulenevate tervisehädade vastu.

Boonusena tervisenäitajate kõrval on enamus aktiivsusmonitore varustatud ka kellafunktsiooniga ning reeglina on sellel olevad numbrid palju suuremad ja selgemad kui tavalistel käekelladel, mis muudab kellavaatamise kergemaks ka töntsima pilguga vanuritel.

Mõistagi vajavad aktiivsusmonitorid kasutamiseks nutitelefoni. Kui vanemale inimesele võib nutifonis aktiivsusmonitoride võõrkeelsete rakenduste seadistamine käia üle jõu, siis saavad nooremad ja nutikamad need n-ö ära häälestada vastavalt vajadustele ning lihtsamad protseduurid ette näidata.

Hiljem hoolitsevad andmete kogumise eest juba seadmed omapäi. Osad rakendused lubavad ka andmete jagamist, mis muudab lähedase tervisel silma peal hoidmise veelgi valutumaks. Seega tasub enne aktiivsusmonitori ostu hoolikalt läbi mõelda, kuidas nutikatest seadmetest maksimum välja võtta ilma liigsetele funktsioonidele raha kulutamata.

Tervislike eluviiside kogemuslood nüüd Digitargas rubriigis #TERVIS

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles