Kuidas siis saab sportlastele mõeldud abivahend eakamatele kasulik olla? Esimese asjana meenub muidugi kohe pulsiandur, mis muudab pulsimõõtmise regulaarseks kergeks ja täpseks, kirjutab tehnoloogiaportaal Digitark.ee.
Samuti salvestab enamus aktiivsusmonitore need andmed. See aitab arstidel hiljem südame tööd analüüsida, kui selleks vajadus peaks tekkima.
Vähe sellest, näiteks Garmin Vivoactive HR aktiivsusmonitor mõõdab kasutaja aktiivsustaset ning hoiatab kasutajat ülepingutamise eest. Arvestades südame-veresoonkonna haiguste levikut Eestis, võib selline stabiilne südamekontroll osutuda sõna otseses mõttes elupäästjaks.
Juba täna arendatakse erinevates kohtades maailmas raud- ja tarkvara, mis lubaks nutikella või aktiivsusmonitori poolt kogutavaid andmeid kasutades võimalikult varakult prognoosida potentsiaalseid probleeme tervisega. See võimaldaks haiguste profülaktikat enne, kui tõbi tervisele suuremat kahju jõuaks teha.
Kuigi aktiivset sportimist ei peeta vanematele inimestele tervislikuks, siis on füüsiline aktiivsus oluline ka kõrgemas vanuses.
Kui inimene ise kipub oma aktiivsustaset ülehindama, siis nutikas monitor fikseerib ära nii sammude arvu kui ka läbitud vahemaa ja korrused. Ehkki võistluslikkus pole eakamate inimeste juures enam kuigi oluline, annab kogutud info võimaluse väikeseks isiklikuks arenguks.
Nii võib (aga ei pea) igal järgmisel päeval oma liikumisaktiivsust kasvõi mõne meetri või minuti võrra pikendada, kuni saavutatakse optimaalne tasakaal liikumise ja puhkuse vahel.
Juhtub aga vanaisa või -ema liiga pikalt televiisori või raamatu taha unelema jääma, annab näiteks Garmin Vivosmart HR monitor kerge värina ja ekraanisignaaliga märku väikeseks jalutuskäiguks. Kasvõi toaaknani ja tagasi. Isegi vähene (kuid sage) liikumine on kasulik istuvast eluviisist tulenevate tervisehädade vastu.
/nginx/o/2009/12/15/283090t1hee3f.jpg)
/nginx/o/2017/01/13/6249627t1h3dbc.jpg)