/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/01/13/6248965t1hcfc3.jpg)
Eestis tegutsevatest jagamismajanduse platvormidest oli möödunud aastal suurima käibega kiirlaenupakkuja Bondora, selgub majandusministeeriumi tellitud ning Technopolise ning Ernst & Young Baltic ASi läbi viidud uuringust.
Uuring: Eesti suurim jagamismajanduse ettevõte on kiirlaenufirma (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bondorale järgnesid rahvusvahelised majutusettevõtted Airbnb ja Booking.com. Neljandale kohale platseerus odavaid juhutöid vahendav GoWorkaBit. Järgnesid finantsettevõtted Omaraha ja EsateGuru, majatusettevõte EstRent Cottages, Taxify, Uber ja Cowdestate.
Bondorat nimetatakse uuringus ühisrahastusplatvormiks, mille vahendab inimeste vahel laenuraha, samas tänasel päeval ettevõtte veebilehelt enam sellist investeerimisvõimalust ei leia.
Transpordivaldkonna käibe kogusuuruseks oli möödunud aastal hinnanguliselt 5,6 miljonit eurot, majutuse ja reisikorralduse sektoris 22,7 miljonit ja finantsteenuste valdkonnas 12 miljonit eurot. Käivete hindamisel võeti uuringus arvesse vaid ettevõtete jagamismajandusega seotud tegevusi ning rahvusvaheliste platvormide puhul on arvesse võetud käivet Eestis.
Uuringu koostajad märgivad, et mitme ettevõtte käibenäitajad on hinnangulised ja kokku pandud teisesele infole tuginedes. «Toodete, teenuste ja ressursside pakkujate arv ja nende käibed on pigem tuletatavad ning hinnangulised, kuna platvormi haldajad ei soovinud oma platvormil olevate pakkujate arvu avaldada,» tõdetakse uuringutulemustes.
Sõidujagamine pole taksondust tapmas – veel mitte
Uuring lükkab ümber ka levinud arvamuse, nagu võtaksid Uberi ja Taxiy vahendatav sõidujagamise teenus ära taksojuhtide leiva. Transpordisektoris on sõidujagamise hinnanguline käibekasv olnud viimase aasta jooksul küll 57 protsenti, kuid traditsioonilised taksofirmad on käibemaksu maksnud vaid umbes 3 protsenti ja seegi võib olla tingitud muudest asjaoludest.
Samuti nähtub, et majutussektoris on jagamismajanduse platvormide käibed aastatel 2015-2016 kasvanud 44 protsenti, samal ajal kui kvartalite lõikes on majutusteenuste müük kasvanud keskmiselt 17 protsenti. Hinnanguliselt on jagamismajanduse teenusepakkujate turuosa viimase paari aastaga kasvanud kuni paarikümne miljoni euroni ja moodustab praegusel hetkel umbes 8 protsenti traditsioonilisest majutussektorist.
Oht varimajanduse kasvuks
Uuringu autorid märgivad üheltpoolt, et jagamismajanduses võib näha potentsiaali varimajanduse vähendamiseks läbi selle, et jagamismajanduse platvormide alla koondumisega on varasemalt mitteametlikult toimunud eraisikute teostatavaid tehinguid võimalik lihtsamate vahenditega tuvastada ning jälgida ka nendelt maksude tasumist.
«Teisalt võib tänases olukorras näha jagamismajandust hoopis varimajanduse soodustajana. Seda esiteks seetõttu, et õiguslikku keskkonda ei ole jagamismajandusele kohandatud, mistõttu võib eelkõige sõidujagamist käsitleda praeguste seaduste järgi illegaalse tegevusena - ei täideta seadusest tulenevaid taksoveo nõudeid,» tõdetakse uuringu järeldustes.
Lisaks - kuna jagamismajandus soodustab eraisikute tehtavate tehingute hulga kasvu, siis on suurenenud ka isikute arv, kes peaksid tasuma tehingutest saadava tulu pealt füüsilise isiku tulumaksu. Seega kaasneb jagamismajanduse levikuga ka risk maksude tasumata jätmisele, mis võib tuleneda näiteks füüsiliste isikute madalast teadlikkusest maksukohustuse osas või ka maksude deklareerimisega seotud halduskoormusest.
Jagamismajanduse kliendid on tarbijakaitseta
Eestis kehtivad tarbijakaitseseaduse nõuded vaid juhul, kui teenust pakutakse majandus-ja kutsetegevuse raames. Uuringus toodud analüüsist selgub, et tarbija kui õigussuhte nõrgem pool jääb teenuse ostmisel jagamismajanduse raames seega ilma seaduslikust kaitsest.
Sealhulgas jäädakse ilma õigusest saada pakutava kauba või teenuse ohutuse, samuti tervise, vara ja majandushuvide kaitset. Tarbijakaitseametil lihtsalt puudub alus sekkuda teenuse saaja ja teenusepakkuja vahelisse vaidlusesse.
«Siiski tasub siinkohal märkida, et teenuse saajale jääb oma õiguste kaitseks alati võimalus pöörduda kohtusse. Kuid võttes arvesse jagamismajanduse kaudu ostetavate teenuste ja kaupade hinnataset ning kohtumenetluse kulude suurust, ei pruugi see olla just kõige otstarbekam lahendus,» seisab uuringus.
«Seega on ettevõtluskeskkonna kohandamiseks muutunud oludega soovitatav reguleerida füüsilise isiku roll teenuse pakkujana majandus- ja kutsetegevuse väliselt, näiteks tuues sisse vabakutselise teenuseosutaja mõiste,» pakuvad uuringu autorid välja.
Eestis tegutseb hetkel 48 jagamismajanduse platvormi.
Kokkuvõttes leiavad uuringu autorid, et isegi kui tavamajandus tunnetab õigustatult ebaõiglast konkurentsi jagamismajanduse näol, tuleb tunnistada, et jagamismajandus on ressursiefektiivne ning ettevõtlust ärgitav majanduse vorm.
«Igal juhul on kasulik jagamismajandust soodustada ning pigem tuleks leevendada kõikidele ettevõtlusvormidele kehtestatavaid nõudeid – mingit pidi võib jagamismajandust käsitleda ka väljaastumisena tavamajanduse ülereguleerituse vastu,» seisab uuringu kokkuvõttes.