Disainimeeskond jätkab brändi kallal tööd veel vähemalt aasta (1)

Aivar Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Disainimeeskonna eestvedajad Alari Orav (MTÜ Eesti Disainikeskus) ja Piret Reinson (EAS).
Disainimeeskonna eestvedajad Alari Orav (MTÜ Eesti Disainikeskus) ja Piret Reinson (EAS). Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Kuigi Eesti brändi loomiseks EASi eestvedamisel moodustatud disainimeeskond pidi oma töö tulemused 200 000 euro eest valmis saama aasta lõpuks, selgub nüüd, et tegevusi jätkub sel üksusel veel vähemalt 2017. aasta lõpuni.

Nimelt teatas disainimeeskond täna, et Eesti üldtutvustav veebileht ja kuvandiloome juhend olid vaid esimesed tööriistad, mis said avalikuks. Nende osaks olid teatavasti kirjatüüp, 132 erinevat ikooni, värvid, üle 200 foto ning läbiv rändrahnu motiiv.

Koostöös erinevate partneritega on aga jätkuvalt valmimas suur hulk erinevaid nähtusi: Eestit üldtutvustav esitlus, e-Estonia esitlus, messiboksi kujundus toiduliidule, infograafika olulisemate näitajate kohta, kingituste kontseptsioon, e-residentsuse uuendatud materjalid, ÜRO julgeolekunõukogu kampaania, kujunduslahendused Tallinna lennujaamale, valdkondlikud põhisõnumid, turismikampaaniad.

Ka veebipõhine töökast, mis alguses pidi valmima aasta lõpus ja reedese info kohaselt veebruaris, avaneb tänase info kohaselt mais.

«Mais 2017 avaneb veebipõhine tööriistakast, kus hakkavad paiknema fotod, videod, infograafika, esitlused, trükised,» seisab Eesti Disainimeeskonna tänases teadaandes, mille märgitakse ühtlasi, et EASi hallatavad veebikeskkonnad uuenevad 2017. aasta jooksul.

Esialgu pole teada, kui suur on disainimeeskonna tegevuste eelarve aastal 2017.

Jätkuvale tegevusele EASi partnerina viitavad ka disainimeeskonna ajaveebi laused: «Täiendame kuvandiloome juhendit pidevalt ning muudame lahendusi vastavalt tagasisidele. Lisame sinna esmajärjekorras infograafika/ikoonide, sõnamärgi kasutuse ning sotsiaalmeedia osad».

Eestil uut märki polegi

Disainimeeskond vastas tänases kandes ka enimlevinud küsimustele pärast läinudreedest uue brändi tutvustust. Neist selgub, et kui üks töö eesmärkidest oli saata seni kasutusel olev «Welcome to Estonia» vanaduspensionile, siis uut märki või logo selle asemele vähemalt selle meeskonna ettepanekul ei tulegi.

«Meie märk on meie nimi — Eesti, inglise keeles Estonia. On oluline, et see alati selgelt välja tuleks,» teatas disainimeeskond. Seega jääb senise «Welcome to Estonia» koht lihtsalt tühjaks, kuna vaevalt keegi selle asemele lihtsalt «Eesti» kirjutab.

Mis puutub pakutud kirjatüüpi, siis selgub, et reedel esitleti avalikkusele mitte veel päris valmis fonti ja seetõttu seda alla laadida ei saa. «Paluksime siiski kõigil varuda veidi kannatust. Anton Koovit on praegu tegemas viimaseid pisiparandusi. Aino saab kõigile tasuta allalaaditavaks alates 1.02.2017,» seisab ajaveebis.

Ühtlasi anti teada, miks on estonia.ee veebis eile toodud fotodel kõik eestlased vaataja poole seljaga: «Antud juhul on paljudesse näidetesse sattunud fotod, mis edastavad rajaleidja või eeskõndija ideed – Eesti on koht iseseisvatele inimestele, kes otsivad uusi lahendusi ja liiguvad julgelt edasi. Antud idee eesmärk on ka tekitada huvi ja eristuda tavapärastest reklaamfotodest.»

Kas rahn on Eesti märk? Ei

Disainimeeskond rõhutas ka üle, et rahnud on vaid üks mitmest kujunduselemendist, nagu «e» täht või «est» kontseptsioon, mida võib, aga ei pea kasutama.

«Antud hetkel on kontekstist välja võetud üks rahnudega illustratsioon kinkekotilt. Illustratsiooni esitamine märgina on täiesti meelevaldne. See on valeinfo, mis ei ole kooskõlas reedese esitluse ega kuvandiloome juhendiga. Võrdluseks – olukord on sama, kui valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi tunnusgraafika kohta küsitaks, kas see on uus Eesti vapp,» seisab ajaveebi sissekandes.

EASi enda logoks on meie rahvuslillest rukkilillest tuletatud mustri motiiv Eesti kaardil.

Mis puutub kinkekottidesse endasse, siis need tellis EAS küll Eesti tootjalt, aga nende päritolu jäi täpsustamata ja nii jõudsidki saajateni Indias toodetud kotid. Riidest kotte toodeti 150 tükki.

«Kindlasti peaksid meie riiki esindavad materjalid olema võimalusel toodetud Eestis. Meie jaoks oli see oluline õppetund, loodame, et see jäi meelde ka kõikidele teistele, kes peavad Eesti tutvustamiseks meeneid või muid esemeid tootma,» teatas meeskond.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles