/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/01/10/6243239t1h1bcd.jpg)
Peaminister Jüri Ratase sõnu on Eestit tabanud halb tendents, kus väheneb nii teadus- ja arendustegevusse investeerijate arv kui investeeritud summad.
Ratas teadusinvesteeringute seisust: tendents on halb, igal juhul on see halb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teadus- ja arenduskulutused aastatel 2013–2015 on olnud kindlasti väiksemad kui varasematel aastatel, näiteks 2011 ja 2012. Peamiselt on need just seotud õlitööstuse kulutuste vähenemisega teadus- ja arendustegevuses. Teised majandusharud ei ole enda teadus- ja arenduskulutusi samas mahus suurendanud ja kulutusi tegevate ettevõtete arv on ka vähenenud,» tõdes peaminister Ratas täna riigikogu ees teemat lahates.
Tema sõnul oli näiteks aastal 2009 selliste ettevõtete arv 303, aga näiteks 2014. aastal oli neid ettevõtteid 226. «Kas see on probleem? Jah, see tendents on halb, igal juhul on see halb,» märkis Ratas.
Tehnoloogiliselt innovaatiliste ettevõtete seas peab vaid 1,46 protsenti kõige väärtuslikumaks koostööpartneriks ülikoole või teadusasutusi.
«Mida tuleks teha või mis on need praktilised sammud? Meil on väga palju väga kõrgel tasemel erinevaid laboreid ja ma arvan, et tuleks parandada just erasektori ligipääsu oma tegevuste osas nendesse laboritesse,» arvas peaminister. «Teiseks: eks erasektoril tuleb panna ka enda ressurssi sellessesamasse uurimis- ja arendustegevusse, kus nad arendavad oma tooteid või teenuseid.»
Euroopa Liidu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi järgi oli 2015. aastal Eesti ettevõtted digitaalsete lahenduste ärakasutamisel 28 Euroopa Liidu riigi seas alles 22. kohal. Euroopa on omakorda selgelt maas Ameerika Ühendriikidest.
Eestis paistab silma ettevõttesiseste äriprotsesside madal digitaliseerimise tase. Üks keskne probleem on ettevõtete juhtide ja omanike vähene teadlikkus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalustest ning piiratud motivatsioon tehnoloogiainvesteeringute tegemiseks.
Eestis toimub ka Põhjamaadega võrreldes suurem osa teadus- ja arendustegevusi ülikoolides. Põhjamaades on ettevõtlussektoris tööl 2/3 teadus- ja arendustegevuse personalist, meil vaid 1/3.
Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime raportis on Eesti teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö poolest alles neljandas kümnes.
«On selge, et teadus- ja arendustegevuse kulutused peavad tõusma kõrgemale kui 2015. aasta 1,5% SKT tasemest,» ütles peaminister. Eesmärk on 2020. aastaks saavutada teadus- ja arendustegevuseks 3% SKT-st.