/nginx/o/2017/01/17/6256919t1ha748.jpg)
Õige eestlane on ikka tavalisest pisut rohkem tähelepanu pööranud oma ninaesisele. Ehkki toidu tegemine on suhteliselt traditsiooniliste tegevuste jada, võib siingi mõningast innovaatilist digiteadlikkust üles näidata, kirjutab Erki Oras tehnoloogiaportaalis Digitark.ee.
Tõenäoliselt on paljudes köökides juba esimene samm astutud, st köögiriiulil on oma kindla koha leidnud digitaalkaal. Reeglina pole igapäevaselt köögis sellist täpsust isegi tarvis, kuid mõne iseäranis peenikese retsepti korral võib see osutuda asendamatuks, kirjutab Erki Oras tehnoloogiaportaalis Digitark.ee.
Tegelikult on elektroonika ennast sisse söönud juba sedavõrd paljudesse köögimasinatesse, et ilma nendeta tundub kokkamine ebamugav ja kohmakas.
Suure tõenäosusega pole mul siin lisada enam midagi. Antud kirjatüki idee on hoopis pakkuda köögis talitamiseks digi-inspiratsiooni.
/nginx/o/2017/01/17/6256901t1hb82d.jpg)
DIGIRETSEPTIDE LAI VALIK
/nginx/o/2017/01/17/6256905t1h62c3.jpg)
Nutiseadmed on saanud meie elu suureks ja tähtsaks osaks ning miks mitte neid ka köögis kasutusele võtta. Alustame kasvõi kõige olulisemast söögitegemise juures – retseptidest. Kindlasti on igas korralikus ja kokkamist armastavas kodus aastatega kogunenud läbiproovitud retseptidest terve raamatukogu, kuhu kuuluvad väljaanded juba vanaemade-vanaisade päevilt.
Ehk oleks aeg need teosed köögist väärilisele puhkusele lasta mõnes elutoa raamaturiiulis sisekujunduse elemendina. Sest interneti retseptivaramud pakuvad nii vanu klassikalisi kui ka hoopis uusi ja põnevaid retsepte rohkem, kui üks inimene neid oma eluajal läbi jõuaks katsetada.
Ilmselt iga kokandushuviline arvutiomanik on juba avastanud vähemalt võrgus asetsevad eestikeelsed retseptivaramud nagu nami-nami.ee ja teised. Lisaks retseptidele võib kasvõi YouTube’ist leida õpetlikke videoid erinevate toitude valmistamiseks ning sellise mugava variandi vastu ei saa ka kõige mahukam kokaraamat. Arvutite ja toidutegemisega on aga mõned pisikesed probleemid.
RETSEPTIÄPID KUI IDEEPANGAD
Esiteks võtavad need köögis enda alla hulgaliselt vajalikku tööpinda. Räägin siin sülearvutitest, sest vaevalt keegi endale lauaarvutit söögitegemiseks kööki veab. Teiseks pole toidutegemise keskkond eriti sülearvutisõbralik, kui tegu pole just vee- ja pommikindla isendiga.
Pikemaajalised sülearvutikasutajad ilmselt teavad isegi, et kallitel rüperaalidel on komme igasuguseid kahjulikke olluseid ligi tõmmata, olgu selleks kasvõi kuumad või külmad joogid. Mõistagi võib ju jätta oma arvuti väljaspoole kööki, kuid siis muutub tüütuks järjekordse juhtnööri jaoks iga kord köögist lahkuda.
Siin tulevadki meile appi meie nutiseadmed, olgu nendeks siis nutifonid või nutitahvlid. Nad ei võta eriti ruumi, ning kogu info ja inspiratsioon on ka nende abil kergesti kättesaadav.
Tegelikult isegi rohkem kui tavalise arvutiga, sest nutiseadmetele on valminud ka hulgaliselt rakendusi spetsiaalselt kokandussõprade jaoks. Populaarseim neist on ilmselt ingliskeelne Yummly, mis lisaks retseptide suurele hulgale pakub ka palju võimalusi valiku tegemiseks, st just sobiva toidu leidmiseks. Muuseas, Yummly’l on eraldi rakendus ka Windows-opsüsteemiga telefonide jaoks ja see pole põrmugi igapäevane asi!
Telia rakenduses M.ELU saab aga näiteks perekond üheskoos teha ostunimekirja, et nädala söögitegemisteks kõik vajalik kodusesse külmkappi õigeaegselt jõuaks.
KAITSE OMA NUTISEADMEID
Kulinaariarakendustel on ka sõbralikumad kasutajaliidesed, mis võimaldavad ekraanil mugavalt kasvõi ühe näpu abil liikuda sinna kuhu vaja. Sest ülejäänud näpud on mõistagi ju toiduga koos.
Toiduga kokku võib saada ka nutiseade ning reeglina see talle head just ei tee.
Esiteks pole rokane seade lihtsalt esteetiline, teiseks aga võivad toitained läbi erinevate avade leida tee nutiseadme sisemusse ja siis võivad lood muutuda nukramaks.
Samas aga pole telefoni või tahvlit köögi keevalise keskkonna ja/või toidusaaduste eest kaitsta põrmugi keeruline. Esimese asjana võib oma seadme varustada sobiva kestaga, mis hinnalist objekti välismõjude eest kaitseb. Põhimõtteliselt on saadaval ka veekindlaid ümbriseid, mis kiire tegutsemise korral võivad päästa ka keevasse potti kukkunud telefoni.
Üldiselt aga peaks piisama ka tavalistest silikoon- vms kestadest. Teine ja veel olulisem on aga soetada telefoni või tahvli jaoks mingi hoidik, mis seda kindlalt paigal hoiab. Tavaliselt laseb see valida ka vaatamiseks sobivat vaatenurka.
Põhimõtteliselt võiks siin isegi sobida kasvõi mõni vaakumkinnitusega autohoidik, millega võib oma nutika seadme kasvõi köögiakna külge kinnitada. Kindlasti tasub aga vaadata, et seade vähemalt sammukese aktiivsest tegevuspiirkonnast eemale jääks, muidu võib mõni ootamatu käe- või küünarnukiliigutus selle aluselt või laualt põrandale paisata ning siis jääb üle loota vaid heale õnnele, et suurem kahju sündimata jääb.
MÄNGLEV KOKKAMINE
Ning nagu öeldud, tuleb proovida seadme kasutamiseks vähemalt ühte sõrme puhtana hoida, et ekraanile mitte rasvaseid või jahuseid või muid triipe mitte jätta.
Väikese kavalusena võib soovitada enne köögis tegutsema asumist ka seadme ekraanilukk hoopis välja lülitada.
Nii ei pea iga natukese aja tagant ekraani uuesti üles äratama ja taas ennast seadmesse sisse logima.
On ülaltoodud juhtnööridest aga kinni peetud, siis on kõik nutiseadmed köögis igati teretulnud. Lisaks paljudele põnevatele retseptidele aitavad erinevad rakendused ka kaloritel silma peal hoida, pakuvad lahendusi erinevate ainete talumatuste korral ja veel sajal muul viisil.
Oli see eesti või mõne muu rahva vanasõna, mis väitis, et vile ja töö pidavat ikka koos käima. Nii võib lisaks nutiseadmele kööki tuua ka mõne juhtmevaba kõlari, mida näiteks telefoniga ühendada. Nii võib läbi selle kuulata YouTube’i kokakunstnike õpetussõnu märksa selgemalt. Kui aga suurem töö tehtud, võib läbi kõlari kuulata valmivate toitude juurde sobivaid playlist’e ehk siis lauluvalikuid.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!
/nginx/o/2009/12/15/283090t1hee3f.jpg)