ESA uute navigatsioonisatelliitide tööks vajalikud ülitäpsed aatomikellad ütlesid üles

Euroopa kosmoseagentuuri navigatsioonisatelliidi Galileo ülitäpsed aatomikellad ütlesid üles.

FOTO: Stepahne Corvaja/AFP/Scanpix

Kuigi Galileo positsioneerimissüsteemi kelladel on olemas tagavara ja rikked satelliitide töövõimet ei mõjuta, on süsteemne viga siiski tõsine häirekell, vahendab phys.org.

ESA teatas rikkest täna Pariisis toimunud pressikonverentsil.

«Kahjuks seisame hetkel silmitsi olukorraga, kus meil on katki nii rubiidiumil kui ka vesiniku maseril põhinevad aatomkellad,» ütles Euroopa Kosmoseagentuuri ESA juht Jan Wörner.

Igal Galileo satellidiil on kokku 4 aatomi kella – 2 rubiidiumi ja 2 vesinik-maseri põhjal töötavat, mis moodustavad üksteisele tagavara. Põhjus selliseks ettevaatuseks on ilmne – orbiidilt Maa peal toimuva positsioneerimiseks peavad kõik satelliidi ajamõõtmised olema ülitäpsed ning väikegi viga võib põhjustada tõsiseid tagajärgi seadmete toimimises.

Õnneks piisab satelliitidele oma töö tegemiseks vaid ühest töötavast kellast. Kokku on 18 satelliidi kohta rivist väljas kolm rubiidiumi- ja kuus vesinik-maser-kella, mis kasutavad aja arvestamiseks aatomi siseseid reaktsioone.

Kuigi ühel satellidiil on katki koguni kaks kella, ei ole ühtegi kasutuks kuulutatud. Jan Wörneri kinnitusel on praegu vara anda hinnangut selle kohta, kas kellade töö taastamine on võimalik.

«Praegu ei ole satelliitide töö juhtunust mõjutatud, aga me ei tohi ka olla pimedad – selle rikke taga on süstemaatiline viga, misõttu peame edaspidi olema väga ettevaatlikud,» ütles Wörner.

Hetkel on orbiidil kokku 18 Galileo satelliiti, mis peaksid lähiajal lisa saama. Kokku on Galileo osaks planeeritud 30 tehiskaaslejat. Nüüd peab ESA otsustama, mida võtta ette lähiajal plaanitavate õhkutõusudega.

Euroopa navigatsioonisatelliite on seni kiidetud just seni kõige täpsemate kellade tõttu. Uute satelliitide lisandumisel peaks Galileost saama Euroopa alternatiiv USA'le kuuluvale GPS navigatsioonisüsteemile.

Tagasi üles