Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Taavi Kotka vastukäik: uus valitsus on innovatsiooni pidur

Lisatud Aare Lapõnini kommetaar

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mitu aastat majandusministeeriumis IT ala asekantslerina töötanud Taavi Kotka lahkus ametist jaanuari lõpus. | FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Aastaid Eesti innovatsioonimaailma eestkõnelejaks olnud ja peagi ameti maha panev Eesti IT-juht Taavi Kotka otsustas heita kinda uuele võimuliidule ja süüdistada valitsust selgesõnaliselt innovatsiooni pidurdamises.

«Riigikogu on uue valitsuse all hakanud ulatuslikult pidurdama innovatsiooni ja selle valguses Tanel Talve [sotsist riigikogu liige – toim] e-eesti toetusrühma loomine on eriliselt koomiline,» ütles viimaseid nädalaid majandusministeeriumi asekantsleri ametit pidav Taavi Kotka Postimehele.

Nähtavasti läks Kotkale hinge komisjoni moodustamisel Tanel Talve suust tulnud sõnad, kus ta tõdes, et «ehkki Eesti on paistnud maailmas silma eduka e-riigina, on viimasel ajal areng takerdunud ja paljud asjad seisma jäänud.»

Kotka vastukäik oli terav. Tema sellenädalasest postitusest Facebookis võib välja lugeda krõbeda tõdemuse, mis süüdistab hädades selgelt riigikogu ja uut võimuliitu: «E-riigi areng on tõesti viimasel ajal seisma jäänud ja vajab riigikogu intensiivset sekkumist.»

Märke riigikogu tegemistest, mis Kotkale nii suurt peavalgu põhjustab, on täpsemalt kolm.

Esiteks ei mahu talle pähe asjaolu, et riigikogu otsustas aasta lõpus edasi lükata kohustuslikule e-arvete süsteemile ülemineku. Kotka süüdistas selle «pidurdamise» eestvedamises IRLi ja märkis, et näiteks taanlased läksid sarnasele süsteemile üle juba aastal 2005.

Riigikogu tegi seda teatavasti põhjusel, et e-arvete rändluses olid kokku leppinud kolm operaatorit: Omniva, Telema ja Fitek,  ning uute käitlejate turule tulek oli kinni pandud. Registrite ja Infosüsteemide Keskus sai ülesande luu aasta esimeses pooles selle asemele  ühtne süsteem, kus kõik majandustarkvara tootjad võiksid hakata edaspidi e-arveid vahendama.

Sellist edasilükkamist nimetas Kotka e-arvete üleminekust loobumiseks: «Ehk siis ei mingit arengut,» sõnas ta.

Teiseks Uberi legaliseerimine Eestis. «Sõidujagamisteenusest on riigikogus saamas üks korralik käkk. Saan aru, et samuti eestvedajaks Isamaa,» oli Kotka terav.

Kotka viitas riigikogus juba möödunud aasta kevadest menetluses olevale ühistranspordiseaduse muutmise eelnõue, mis sõidujagamise Eestis seadustab. Algsel kujul jõudis see läbi Reformierakonna saadikute riigikogusse Uberi tellimusel kokkukirjutatuna ning tavapäraseid kooskõlastusringe läbimata. Hiljem leiti selles nii palju puudusi, et Kotka töökohaks olev majandusministeerium valmistas ette uue versiooni, mis nüüd uuesti majanduskomisjoni laual on.

Värskeim Kotka etteheide puudutab aga võimuliidu väidetavat plaani e-hääletamist piirama asuda. «Justiitsministeeriumile on antud peaministri erakonnalt ülesanne asuda e-valimiste kallale. Alustatakse perioodi kärpimisega - milleks?» küsis Kotka.

Keskerakond on teatavasti olnud algusest peale e-valimiste suur vastane, otsinud selles aastaid turvaporbleeme ja viidanud distantsilt hääletajate otsustusvabaduse võimalikule riivele.

Talve: mina «ei tea kellega» ei vaidle

Riigikogu värskeima - eEesti - toetusrühma sotsiaaldemokraadist esimees Tanel Talve ei mõistnud Taavi Kotka teravat reageeringut.

«No ma kindlasti ei lasku ajakirjanduse vahendusel mingisse sõnasõtta ei tea kellega. Ma muidugi ei saa üldse aru, kõik need etteheited parlamendile on ju eelmise valitsuse kohta, mis see uus siia puutub? Ei mäleta ma ka seda, et meie nn IT juht oleks käinud kordagi parlamendis nende tähtsate e-teemade asjus rääkimas käinud,» ütles Talve Postimehele.

Talve märkis, et austab Taavi Kotka tehtud tööd kõrgelt. «Mina pole kunagi kedagi süüdistanud ja ma ei saa aru, miks nii valulikult seda võetakse, kui keegi seda Eestile üliolulist teemat tähtsaks peab ja seda ka parlamendi tasandil edendada püüab?» ei mõistnud riigikogu liige.

«Üleolev suhtumine parlamenti on paraku ka teiste ametnike seas levinud, eks ka selle nimel tuleb tööd teha, et riigikogu võimekust suurendada,» sõnas Talve. «...ja täitevvõim viib ikka parlamendi suuniste järgi asju ellu, mitte vastupidi,» tuletas ta meelde.

Kommentaarid

Aare Lapõnin (E-riigi akadeemia, e-maksuameti looja)

Juhtum näitab, et neljale aastale vaatamata ei saanudki Taavi aru, kuidas riigis asju ajada ja et meie parlamentaarses riigis kõik algab Riigikogust. See, et kuskil on mingid tagasilöögid, ei tähenda et «Riigikogu innovatsiooni pidurdab»...

Ma omal ajal pidin aastate jooksul selgitama poliitikutele, et kõikide maksude administreerimine on vaja viia ühe katuse alla ja et eeltäidetud tuludeklaratsioon on hea asi. Sai tehtud, kõik on rahul, keegi ei mäleta, kui palju aega läks selgitamisele ja veenmisele. See on normaalne asjade käik.

Me ei saa elada nö projektikeste maailmas: e-arved, e-kviitungid, e-asiX, e-asiY jne. Tegelikult on ees infoühiskonna ehitamise aeg, mis on poliitiliste vooluste ülene ja väga-väga pikkaajaline programm.

Ja selles mõttes parlamentääride kaasamine protsessi on ainuõige asi.

Isejuhtivate autode teine pool on taksohuhtide, rekkajuhtide massiline tööst ilmajäämine - et selleks valmis olla, on vaja hoopis teissugust haridussüsteemi, mille ehitamine võtab aega; selleks on vaja ka ametiühinguid kaasata.

Praegustest ministeeriumitest tuleb üldse loobuda, jättes paar-kolm organisatsiooni, kes teenindab nii kodanike-ärisid kui ka ministreid. E-residentsus läheb lendu alles siis kui meie pisikese e-riigi taga tuleb EL-i digitaalne ühisturg.

Me räägime suurtest asjadest ja selles mõttes, see, mis seal «aasta lõpus» juhtus mingi väikese küsimusega, ei oma mingit tähtsust. Oluline on saada poliitilist eliiti õigele rongile ja see toetusrühm on minu arvates suurepärane asi.

Riigikantselei IT nõunik Siim Sikkut:

Eesti e-riigi areng tervikuna ei ole kindlasti seisakus, vastupidi - viimase nelja-viie aastaga oleme, sh Taavi vedamisel ja osalusel, hoogu uuesti sisse saamas. Seda on vaja muidugi uue IKT asekantsleri vedamisel hoida ja kiirendada, alustatut kindlustada ja süvendada.

Aga algatused aruandlus 3.0-st kuni e-tervise uute arendusteni, e-residentsusest andmesaatkondade ja Soomega andmevahetuse käivitamiseni viivad selgelt nii Eestis elu edasi kui ka on maailmas unikaalsed.

Andres Metsaoja (Riigikogu, IRL):

Taavi Kotka mure on asjakohane, aga ülepingutatud. E-arvete avalikule sektorile saatmise kohustus kehtestatakse niipea kui võimalik (2017. aasta jooksul), siis kui konkurentsitõrke tekkimine on välistatud ja kulu ei oleks ettevõtete kanda. Kusjuures majanduskomisjoni otsus selles osas oli konsensuslik.

E-arvetele ülemineku eesmärgiks on edendada reaalaja majandust ja hoida riigil kulusid kokku. Avaliku sektori jaoks tähendaks see umbes 2,5 miljoni euro suurust kokkuhoidu aastas, kuid tänase eelnõu järgi oleks see tähendanud samaaegselt 2,5 miljoni euro suurust kulu ettevõtjatele, kelle jaoks oleks e-arvete edastamine tasuline. Riigiga suhtlemine peaks olema tasuta.

Jagamismajandus pole mingi saatan vaid pigem õnnistus, sest täiendava konkurentsi näol mõjutab teenuse kvaliteeti kui ka hinga. Mis puudutab sõidujagamisteenust, siis need arutelud alles käivad. Üks on kindel – IRL ei takista seda. Me toetame erinevate jagamisteenuste, näiteks Uberi ja Taxifyde reguleerimist viisil, mis aitaks neil toimetada ja kasvada Eesti turul.

Kui arutelud algasid, siis selleks, et traditsioonilisele taksoteenusele ei jääks halvemad konkurentsitingimused, siis just tegi IRL ettepaneku kaasajastada ja lõdvendada ka vastavat seadusandlust.

E-hääletamisest. Tõsi e-hääletamise periood võrdsustatakse eelhääletamise perioodiga. Jutt käib paarist päevast. Taastatakse olukord enne 2015. aastat, aga IRLi eesmärk on tegelikult jõuda nii kaugele, et e-hääletus oleks võimalik ka valimispäeval.

Põhjendatult tekib küsimus, et kui pikk peaks Taavi Kotka arvates e-hääletamise periood olema? Kaks nädalat? Kaks kuud? Kuus kuud? Põhiseadus viitab valimispäevale, kuid ajas on see periood tegelikult pikenenud ning e-Eesti huvides peaks olema, et e-hääletus toimuks valimispäeval.

Tagasi üles