Majandusteadlane: oleme teleporteerumisele sammu lähemal

Mobiilrobot, keda juhib neuroloog

FOTO: SALLY RYAN/NYT

Majandusteadlane Richard Baldwin usub, et ühes riigis elamine ja teises töötamine on peagi uus normaalsus. Seda kõike tänu kaugelt juhitavatele robotitele.

Veebiväljaandele BBC Future antud intervjuus rääkis majandusteadlane Richard Baldwin uuest globaliseerumise olemusest. Kui varem johtus globaliseerumine kaubandusest, siis nüüd on küsimus pigem ekspertiisi liikumises. «Inimesed ei tegele enam asjade tootmisega, vaid pigem nende tootmise organiseerimisega. Autosid ei toodeta enam ühes kohas, vaid nende valmistamiseks vajalikud osad tulevad Mehhikost, Kanadast Hiinast ja Jaapanist. Autotööstus erineb teistest firmadest selle poolest, et nad suudavad kogu maailma enda jaoks ära kasutada. Siiski ei jää see tulevikus nii, sest kõik töökohad hakkavad muutuma,» rääkis Baldwin.

Tema sõnul seisneb peamine muutus selles, et  jõuame tagasipöördumatult olukorda, kus inimeste vaheliseks suhtlemiseks vajalik liikumine muutub ennenägematult odavaks. Midagi sellist pole maailm varem näinud. Asja võti peitub robotites (ja miks mitte ka telekommunikatsiooni kaudu kohalolekus ning virtuaalses kohalolekus), sest tänu nendele võib islandi valgekrae tööle hakata Lõuna-Aafrikas.

«Roboteid treenitakse praegu lihtsate ülesannete jaoks, isemõtlemiseni on meil veel pikk tee minna. Teisalt suudame aga neid roboteid kaugelt juhtida ja just seetõttu mistahes töökohad globaalseks muutuvadki,»  põhjendas Baldwin ning lisas, et asja lihtsustab ka keeletehnoloogia areng, sest sünkroontõlkemasinate kaudu saavad kahte erinevat keelt rääkivad inimesed tõlgita reaalajas suhelda.

Juba praegu toimivad operatsioonid, kus kirurgid opereerivad kirurgide kaudu sadade kilomeetrite kauguselt ning sõda peetakse droonide kaudu ookeani tagant. Baldwini hinnangul jõuavad samad põhimõtted peagi ka lihtsamatesse ametipostidesse nagu näiteks teehooldus või ehitus.

Miks aga siis juba praegu rohkem inimesi kaugelt ei tööta?

Üheks probleemiks on võrguhäiretest tingitud hilinemised, olenevalt ülesandest võib poolesekundiline hilinemine suurt rolli mängida. Samuti on robotid praegu kallid, kui neid aga massiliselt tootma hakatakse, peaks nende hind langema.

Mida tähendab see aga inimkonnale?

Baldwini sõnul aitb see madalama sissetulekuga riigi elanikel teistest riikidest parema palgaga tööd leida – odav tööjõud on Baldwini sõnul nagunii kadumas, sest robotid võtavad need töökohad üle. Kindlasti on vaja investeerida ümberõppesse, et inimestel muutuvate oludega kohanduda aidata. «Pole vahet, mis põhjusel inimene töö kaotas, olgu selleks siis vanus, oskused või robotile allavandumine – fakt on see, et inimene kaotas töö ja ta vajab abi.»

Loe põhjalikku lugu SIIT.

Tagasi üles