Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul läheb riik Eesti ettevõtete välisriikidest juhtimist võimaldades välja riskile.
Reinsalu Eesti firmade välisjuhtimisest: eeldatavalt ei pane me puusse (2)
Riigikogus läbis eile esimese lugemise äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mis lubab jõustumisel siinseid ettevõtteid juhtida juhatustel, mis ei asu füüsiliselt Eestis. Neil tuleb selleks leida Eestis vaid kontaktisik, kelleks võivad olla siinsed aadressiteenuse pakkujad, notarid, advokaadid ja audiitorid.
Eelnõu eesmärgiks on kaasa aidata eelkõige e-residentsuse projektile ja muuta see välismaistele ettevõtjatele atraktiivsemaks. Kontaktisikute teenuse pakkumine on see, millelt Eesti seoses e-residentsuse projektiga tulu loodab teenida. Ettevõtete endi otsest maksutulu meil eriti loota pole, kuna maksud tuleb tasuda seal, kus reaalne majandustegevus toimub, ja senine praktika näitab, et valdavalt toimub see kusagil mujal.
Minister Reinsalu märkis eile eelnõu riigikogu ees tutvustades, et on eelnõu menetlemisel kohanud vastakaid arvamusi.
«Oleme püüdnud asetada kiriku keset küla, aga selle küla otsas oleme pigem sellele n-ö innovatsioonile ja digihuvidele vastutulemise suunas, ütleme, kirik päris keset küla ei ole,» tõdes minister. «Aga ma arvan, et võimalik võit kaalub üles ka need võimalikud riskid. Võtame selle riski ja eeldus on, et me puusse ei pane, aga kui see oht on, siis tuleb seda maandada.»
Reinsalu märkis, et arvamusi on eelnõule tulnud väga ulatuslikult. Näiteks ka advokatuuri esindajatest osa ütleb, et see on väga hea seadus, osa ütleb, et see on liiga progressiivne selles mõttes, et kontroll võib nõrgeneda.
«See seadus on mõistlikult tasakaalus, see on positiivne ja see aitab meil arendada e-residentsust,» sõnas minister. «Et ta ei oleks lihtsalt deklaratiivne PR-projekt vaid tegelikkuses oleks see üks sektor teenusmajandusest, kus Eesti ettevõtjad saavad tööd.»
Minister tõrjus ka rahvasaadikute kahtlusi, kas e-residentsus võib selle seade valguses muuta Eesti maksuparadiisiks. «E-residentsus on teenus, mis on põnev oma innovaatiliselt lahenduselt, aga ta ei ole midagi muud kui teenus. Seda teenust pakkudes rahvusvaheliselt ka me ei taha tekitada olukorda, kus oleks võimalus maksudest kõrvale hiilida.»
Reinsalu sõnul makstakse maksu ikka nii, nagu on üldine rahvusvaheline maksuõiguse põhimõte – neid makstakse seal, kus tekib maksukohustus ja kus see väärtus luuakse.
«Maksuküsimuses mingisugust leevendust olla ei tohiks. Ja Euroopa Liidu rahapesuõigus, maailma kõige jäigem rahapesuõigus, annab meile kindlasti piisavad tagatised selles,» lisas ta.