/nginx/o/2017/01/20/6266527t1h143f.jpg)
Kliimamuutuste kohta andmeid koguv jaam jätkab kliimaseiret hoolimata tõigast, et uus president võib saada kliimateadusele suureks vaenlaseks, kirjutab seeker.com.
Sulavasse Antarktikasse jääb meenutus Barack Obamast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaamale pandi Barack Obama järgi nimi täpselt kaheksa aastat tagasi, mil tema võimuletulek tähistas kliimateaduste osas vaenuliku George W. Bushi valitsusaja lõppu. Tänaseks võib öelda, et teadlased ei pidanud uues presidendis pettuma – oma kahe valitsusaja jooksul tegi Obama kõik, et viia kliimamuutustega võitlemine USA poliitika üheks keskseks teemaks.
Selle aja jooksul allkirjastati Pariisi kliimalepe, pandi kokku ja rakendati ellu riiklik kliimaplaan ja tehti palju muud. Hiljuti kirjutas Obama ka artikli maailma juhtivasse teadusajakirja Science, milles selgitas, et mittesaastavad energiaallikad on peatumatu revolutsioon.
Arvestades aga Donald Trumpi kohati veidraid ja kohati lausvaenulikke väljaütlemisi kliimamuutuste ja klimatoloogia kui teaduse kohta võib leida omaette poeesiat faktis, et üheks tema kestvaks pärandiks jääb kliimajaam kaugel Antarktika sulaval jääkilbil. Tegemist on ainsa teadaoleva presidendi järgi nimetatud seirejaamaga.
Teadlased, kes jaamale nime andsid, naasevad sinna peagi, et koguda kokku uuemad andmed ning teha kindlaks jaama hetkeolukord. Juba ette on teada, et saadavad andmed näitavad, kuidas kliimamuutused on muutmas üht maailma hapraima kliimaga paikadest maailmas.
Praeguseks on Obama-nimelise ja teiste seirejaamade andmete põhjal teada, et Antarktika jääkatte hooaeg on vähenenud kolme kuu võrra ja koguni 80 protsenti kohalikest liustikest näitab sulamise märke. Sulavee mõjust tingitud muutused ookeani keemilises koostises vähendavad omakorda kohaliku toiduahela aluseks oleva krilli ehk hiilgevähiliste arvukust.
Samal ajal on Antraktika küljest lahti murdumas kolme Saaremaa suurune šelfijää ala, mis tõstab veetaset ja sulamise kiirust veelgi.
Selles kontekstis on Obama-nimelise jaama tegevus olulisem kui kunagi varem. Kuigi Donald Trumpi arvamus kliimamuutuste kohta näib käivat risti vastu teadusliku konsensusega, ei mõjuta see õnneks mõõtmise tulemusi – andmeid poliitikute ja ametnike jauramine ei kõiguta.