/nginx/o/2017/01/23/6272319t1he813.png)
Lisaks uutele teadmistele valguse füüsika kohta võimaldab uus kaameraseade tabada pildile ka neuronite ja supernoovade hingeelu, kirjutab New Scientist.
Uus kaamera tabas esmakordselt valguse lööklaine (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allikas: Liang et al. Sci. Adv.2017;3:e1601814
Ülehelipauk või üleheli lööklaine on hääl, mida me kuuleme näiteks siis, kui üle meie peade lendab ülehelikiirusel lendav lennuk. Tegemist on helilainega, mis ei jõua kunagi järele temast kiiremini liikuvale objektile ja nii jõuab ka lennuki heli meieni teatud viivitusega.
St. Louisi Washingtoni Ülikooli Professor Jinyang Liangi uurimisrühmale pakkus aga huvi, kas sarnane nähtus võib eksisteerida ka valguse puhul. Valguskiirusel liikuvate asjade kaamerasilma tabamiseks on mõistagi vaja aga ülikiiret kaamerat ja nii lõid nad vaid selle eksperimendi jaoks päris uue kaameralahenduse.
«Meie kaamera erineb tavalistest kaameratest selle poolest, et kui muidu tehakse ühe pildistamisega üks pilt, siis meie omaga saab ühe pildistamisega ühte pilti tabada terve dünaamilise sündmuse, mida hiljem vastavalt vajadusele lahti harutada ja uurida,» ütles Liang New Scientistile.
Kuna Einsteini üldrelatiivsusteooria väidab, et miski ei saa liikuda valgusest kiiremini, pidid nad oma eksperimendi üles ehitamiseks valgust veel ka «petma», et see hakkaks matkima iseenda kiirusepiirangu ületamist.
Selleks lasti laser kuiva jääauruga torusse, mida ümbritsesid silikoonist paneelid. Kuna valgus liigub aga silikoonis aeglasemalt kui udus, jäi laseri-impulsist maha lennukite ülehelipauguga pea äravahetamiseni sarnane koonusekujuline jälg ja nii saigi valguse lööklaine kinnitatud.
Allikas: Liang et al. Sci. Adv.2017;3:e1601814
Lisaks füüsika seaduspärade uurimisele on Liangi ja kolleegide ülikiirel kaameral rakendus paljudes valdkondades, kus selline kiire pildistamine vajalik on. Üks selline valdkond on näiteks meditsiin. Liangi sõnul peaks uut süsteemi saama kohaldada ka tavalistele kaameratele, mikroskoopidele ja teleskoopidele, millega saaks siis teha pilti nii elektriimpulssidest neuronites või muutustest hiiglaslikes supernoovades.