Eesti e-riik tundub Jaapanis ulmelisena

Adele Johanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usinad robotid ei vähenda Jaapanis paberitööd
Usinad robotid ei vähenda Jaapanis paberitööd Foto: SCANPIX

«Olles eestlane Jaapanis võin rääkida, et tean, mis tulevikus toimuma hakkab, vähemalt selles osas, mis puudutab valitsuse projekte,» rääkis Raul Allikivi, kes  vabakutselise konsultandina Eesti ja Jaapani ettevõtete vahelisi ärisuhteid arendab.

Asjaajamine Jaapanis on ka täna täiesti paberipõhine. « Kui räägin jaapanlastele Eesti e-lahendustest nagu e-hääletamine või e-retsept ei tundu see paljudele reaalne. Jaapan liigub aga täna samas suunas,» märkis Allikivi.

Näiteks Jaapani elamisloa taotluse juures pidi Allikivi ise eri kontoritest üles korjama ja paberil oma taotlusele lisama trükitud väljavõtted nii rahvastikuregistrist kui maksuametist.

«Erinevad andmebaasid ei ole ühendatud ning info liigutamine paberil on tavaline praktika. Ma ise kipun arvama, et jaapanlased on selle paberite voolamise süsteemi niivõrd hästi toimivaks kujundanud, et nüüd paberivabast asjaajamisest rääkides on nende jaoks harjumuspärase süsteemi lõhkumine nende jaoks lausa hirmutav mõte,» märkis ta.

«Üks küsimus, mida küsisid näiteks Jaapani suurettevõtete esindajad kui Keidanreni (Jaapani Tööandjate Föderatsioon) koosolekul Eesti e-lahendustest rääkisin oli see, et mida teha kõigi nende töötuks jäävate inimestega, kelle töö peale paberimajanduse kadumist ära kaob. »

Jaapan kannatab aga juba täna ühiskonna vananemise ning töökäte puuduse all ning tegelikult on igasugune tööjõu vabanemine ebaoluliste tegevuste alt riigi majanduse tervisele ainult hea.

Alates 2016 aastast on Jaapanis kasutusel MyNumber, mis on sarnane meie isikukoodile.

«Tundub raske seda uskuda aga varem ei olnudki Jaapanis võimalik üksikisikud kindlalt üle andmebaaside ühe tunnuse abil identifitseerida,» nentis Allikivi.

Jaapani lahendus on mõnevõrra erinev Eesti omast, MyNumber on salajane info mida ei tohi väljastada (aga samas justkui tööandjale peaks seda siiski andma), samuti on MyNumber Card omamine vabatahtlik ning mitte kohustuslik nagu ID kaart Eestis. Mis tähendab seda, et tegelikkuses on MyNumber'i kasutussevõtt olnud aeglane ning ka kaarte on välja jagatud veel vähe.

Lisaks ei luba Jaapani valitsus seda infrastruktuuri veel eraettevõtetel kasutada (tuleviku on see siiski plaanis), samas kui Eestis oli algselt ID kaardi edu aluseks näiteks selle lai kasutuselevõtt internetipankades.

«Tervikuna aga on MyNumber Jaapanis selgelt samm väga õiges suunas - ning kui jaapanlased vaatavad ringi, et  aru saada sellest, milline võiks nende süsteemi laiem mõju tulevikus välja näha, siis Eesti on siin üheks parimaks maailmas olevaks näiteks,» tõdes Allikivi.

Jaapanis on allkirja asemel kasutusel inkan, ehk nimetempel. «Digi-inkanit ei ole ma ise veel näinud ning minu teada seda ka kuskil ei kasutata - aga kahtlemata on Jaapan sinna suunda liikumist alustanud,» arvas Allikivi.

Tagasi üles