Juppideks lahti: kuidas kulub veerand miljonit Eesti uuele brändile

Valminud on uus Eestit tutvustav veeb ja Eesti brändi kodu veebis Foto: Erlend Štaub

Eesti uue bärndi loomisega seoses lendas sotsiaalmeedias muu hulgas ohtralt kriitikanooli selle osas, kuidas küll brändirahnu, fontide ja fotode peale nii palju maksumaksja raha kulub – teeme nüüd EAS-i abiga selguse ja avatuse huvides eelarve juppideks lahti ja vahendame selgituse, miks enam kui veerand miljoni euro kulutamiseks riigihanget ei korraldatud.

Eesti kuvandi värskendamise protsess algas teatavasti 2015. aastal. Toona korraldati riigihanked avalike töötubade ja üleriigilise märgi konkursi läbiviimiseks – aasta jooksul osales üheksas töötoas ligi 400 inimest.

Töötubade raames läbiviidud hangete kogumaksumus oli 21 234 eurot. Võitjad olid Erinevate Tubade Klubi OÜ ja Lauake Kata End OÜ. Teatavasti kukkus see protsess läbi ja uut brändi ei sündinud.

2016. aastal, üleriigilise märgi konkursi läbikukkumise järel, jätkas riigi kuvandi uuendamisega selle tarbeks loodud Eesti Disainimeeskond, kuhu kuulus eri aegadel eri arv inimesi konkureerivatest agentuuridest. Nende töötasule kulus mullu 110 000 eurot.

Brand Estonia veebilehelt selgub, et disainimeeskonnas osales 21 inimest, neist mitmed EAS-i töötajad.

Lisaks kulus 9600 eurot erinevatelt inimestelt erinevatel teemadel täiendava konsultatsiooniteenuse ostmisele.

Eesti Disainimeeskonna tööruumi rent koos erinevate teenustega - internet, printer, koristus – läks  kokku maksma 8800 eurot. 

Töö enda tarvis sõlmis EAS disainimeeskonna liikmetega osalise tööajaga töölepingud viieks kuuks. EAS-i kinnitusel ei olnud ta kohustatud rakendama riigihangete seadust, kuna sõlmiti tööleping – erandi aluseks on riigihangete seaduse § 14 lg 1 p 10.

«Soovides, et Eesti brändi tööriistakasti töötavad välja erinevate agentuuride tippdisainerid üheskoos ning seda EASi juhtimisel, oli otstarbekas sõlmida nende inimestega töölepingud. EASi sihiks ei olnud teha koostööd ühe konkreetse loovagentuuriga, mis oleks olnud riigihanke korraldamise tulemus, ning seeläbi teistes Eesti agentuurides töötavad talendid välja jätta,» selgitas EAS-i esindaja Emilie Toomela.

Eesti brändi tegid EAS-i hinnangul Eesti parimad disainerid ja loovjõud erinevatest konkureerivatest agentuuridest, kes töötasid koos ühe meeskonnana ja neid erinevaid inimesi ei oleks saanud kaasata riigihanke raames.

Lisaks toimus eelmisel aastal ka riigihange unikaalse kirjatüübi – nimeks sel Aino - loomiseks, kogumaksumusega 47 880 eurot. Hanke võitis Khork OÜ, mis kuulub Anton Koovitile.

2017. aasta mais saab valmis uue Eesti brändi tööriistakast aadressil toolbox.estonia.ee ning selle disainiks ning arenduseks on eelarvestatud 30 000 eurot. Sisuloomeks - fotod, videod, esitlused, infograafika - on lisaks arvestatud 50 000 eurot.

Kõik kokku seega 277 514 eurot maksumaksja raha.

Küsimise kommetaari riigihangete korraldamise vajaduse kohta sellise summa kulutamisel ka rahandusministeeriumilt ning ministeeriumi riigiabi ja riigihangete osakonna nõunik Evelin Karindi-Kask ütles järgmist:

Töölepingute sõlmimisele riigihangete seadus ei laiene. Riigihangete seaduse § 14 lg 1 p 10 kohaselt ei ole hankija kohustatud riigihangete seaduses sätestatud korda rakendama, kui sõlmitakse tööleping. Seega kui tegemist on tööõigusliku suhtega, siis riigihangete reeglistik ei laiene, mis on ka igati loogiline, kuna töötajaid valitakse ja peabki valima hoopis teistel alustel kui ehitustöö tegijat, asja müüjat või teenuse osutajat.

Põhimõtteline erisus töölepingu ja töövõtulepingu vahel seisneb selles, et töölepingu puhul on töötaja allutatud tööandjale ja seega seotud tööandja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta. Tööleping on suunatud protsessi juhtimisele, töövõtuleping aga eesmärgile ning eesmärgi saavutamiseks vajaliku viisi, aja ja koha valikul on töövõtjal suhteliselt vabad käed. Seega, kas konkreetse töö tegemiseks on sobivam sõlmida tööleping või töövõtuleping, on tööandja enda otsustada lähtuvalt töö sisust, protsessist ja eesmärgist.