Saartel taastatakse haruldaste orhideede tarvis ligi 2000 hektarit loopealseid

Orhideede massõitseng taastatud Koguva loopealsel

FOTO: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet on mitme aastase töö tulemusel korrastamas selle aasta lõpuks üle 2000 hektari Saare-, Muhu ja Hiiumaa loopealseid, et karjatamise teel säiluks sobiv keskkond muu hulgas sealsete haruldaste orhideede ja liblikate kaitseks.

«Loopealsed karjamaad on puisniitude järel Eesti ühed kõige liigirikkamad kooslused, mis on peamiseks kasvukohaks just erinevatele orhideeliikidele. Loomakasvatuse liikumine viljakamatele ja produktiivsematele aladele on viinud nende alade kinni kasvamiseni - peamiselt kadakaga ja seejärel ka männiga,» ütles Postimehele keskkonnaameti Lääne regiooni projektikoordinaator Annely Esko.

Liblikaliikidest on loopealsetel leiduv haruldus nõmme tähniksinitiib ning orhideedest kaunis kuldking ja kärbesõis.

Praeguseks on taastamistegevus lõpetatud 900 hektari suurusel alal. Neil aladel on harvendatud  kadakaid, rajatud karjaaiad. Sellest pindalast on eramaad ligikaudu 700 hektarit ja riigimaad 200 hektarit.

Taastamistöödega on alustatud veel 1300 hektari suurusel alal, millest ligikaudu 700 hektarit on planeeritud valmis saada veel sel  talvel ja nendel aladel asutakse karjatama juba tänavu suvel.

«Ilma loopealse hoolduseta hakkaks taastatud alal koheselt uuesti kasvama lehtpuuvõsa ning seetõttu on äärmiselt oluline hooldada ala pidevalt, seda nii riigi- kui ka eramaal. Seega on loomadega karjatajad olemas igal alal, kus kadakane karjamaa on taastatud,» ütles Esko.

Lõetsa kuldkingad

FOTO: Keskkonnaamet

Karjatamisega tegeleb taastatud aladel praegu ligi 40 erinevat loomakasvatajat, karjatatakse lammaste, hobuste ja veistega. Alad on lisatud PRIA poollooduslike koosluste hooldamise toetuse skeemi, mis tagab karjataja huvi ka peale projekti lõppu tegevusega jätkata

Aastal 2014 alanud projekti raames ei asutagi loopealsete karjamaade taastamistegevusega enne, kui karjataja on leitud ja ta on võtnud lepinguga kohustuse 10 aastat pärast taastamistööde läbiviimist loomadega iga-aastaselt ala hooldada.

«Nõukogude ajal on üritatud neid liigirikkaid kooslusi ka metsastada, õhates selleks auke paeplaatidesse ning istutades mände. Mänd aga pae peal ei kasva ja varjus hävib ka omane liigirikas niidukooslus ning ala muutub kidurate mändidega monokultuuriks,» märkis Annely Esko.

Taastatud aladel on tema sõnul hästi näha, et mullas on veel säilinud suur hulk niidutaimedele omaseid seemneid, kuna mitmekesine taimestik taastub juba 1-2 aastaga peale kadakate harvendamist.

Aruküla taastatud loopealne

FOTO: Keskkonnaamet

Tartu Ülikooli teadlase Rein Kalamehe poolt läbi viidud uuringu kohaselt säilivad niidutaimede seemned mullas kuni 50 aastat. Mitmetel aladel on esinenud peale taastamist orhideede massõitsenguid.

Loopealsete karjamaade taastamise projekt kestab 2014. aasta septembrist kuni 2019. aasta septembrini. Projekti partneriteks on Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Taastamistegevusi viib riigimaal läbi ka RMK. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu 3,7 mln eurot, millest 75 protsenti on Euroopa Ühenduse LIFE + Loodus programmi kanda.

Praeguseks on eelarvelisi kohustusi võetud 2,5 miljoni eurot - lepingute, karjatamisvahendite ostmise, teavitustegevuse ja järelseire peale.

Tagasi üles