Selgus isejuhtivate busside marsruut Tallinnas (2)

Aivar Pau
, tehnikaportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isejuhtivad minibussid Pariisis
Isejuhtivad minibussid Pariisis Foto: JACKY NAEGELEN/Reuters

Tallinnas hakkavad selle aasta juulis seoses Euroopa Liidu eesistujaks olemisega ringi vurama isejuhtivad bussid ning nüüdseks on selgunud nende arvatav marsruut.

«Tallinna Transpordiametiga on kokku lepitud, et isejuhtivad bussid võiksid sõita Tallinnas juulikuus Viru trammipeatusest kuni Kultuurikatlani,» ütles Postimehele eesistumise digikuvandi nõunik Valdek Laur.

«Isejuhtivate busside teenusepakkujat alles valime, hange on pooleli,» märkis ta.

Seadusi muuta pole vaja

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) praegusel hinnangul pole isejuhtivate busside liiklemiseks vaja muuta ka kehtivaid seadusi.

«Lühidalt saab öelda, et ei ole vaja seadust muuta. Maanteeamet, MKM, politsei- ja piirivalveamet ning Tallinna linn koos saavad leppida kokku konkreetsed tingimused, mida sõiduk peab täitma ja mis protsessi läbima,» ütles ministeeriumi esindaja Mihkel Loide.

Tema sõnul on oluline ka see, millised saavad olema maanteeameti testi tulemused, millega veendutakse selle sõiduki ohutuses ja mille põhjal saab väljastada üksikkinnituse ehk loa testimiseks.

Plaanide kohaselt tuuakse Tallinnas liinile vähemalt kaks isejuhtivat väikebussi, mille eesmärk on tutvustada Eestit kui uuendustele orienteeritud riiki. Sarnase isejuhtivate väikebusside pilootprojekti on ellu viinud Soome ja mitu teist Euroopa riiki.

«Erinevalt näiteks Soomest plaanime meie tuua isejuhtivad väikebussid päris südalinna ning sõitma marsruudil, mida kasutab palju inimesi,» selgitas Laur.

Pilootprojekti maksumuseks on umbes 50 000 eurot, reisijatele on bussidega sõitmine tasuta.

Brüsselisse virtuaalreaalsuse kuppel

Eestil on eesistumise raames aga plaanis mitmeid teisigi digitaalprojekte. Näiteks on plaanis riputada Brüsselisse virtuaalreaalsuse kuppel, kus asutakse kuvama 360-kraadiseid videoid.

«Juhul kui me leiame hankega erasektorist partneri, kellega virtuaalreaalsuse kuplit teostada, on plaanis see püstitada Brüsselis asuvasse Euroopa Liidu Nõukogu peahoone Justus Lipsiuse aatriumisse,» ütles Valdek Laur.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles