Video: Islandil puuriti esmakordselt vulkaani südamesse

Pilt on illustreeriv.

FOTO: B. Dudbjartsson/AFP/Scanpix

Edukalt lõppenud puurimisoperatsioon võib anda saareriigile senisest 10 korda võimsama geotermaalenergia allika, vahendab BBC.

Puuraugu lõplik sügavus on 4659 meetrit ning tegemist on kõigi aegade sügavaima vulkaani puurimisega.

Konkreetne puurimiskoht asub Reykjanesi poolsaarel, mis oli viimati vulkaaniliselt aktiivne ligi 700 aastat tagasi. Puuraugu põhjas valitsevad põrgulikud tingimused – temperatuuriks on mõõdetud 427˚C ja prognoosid näitavad, et augu laiendamise korral peaks kuumus veelgi suurenema. Esialgu plaanitud 5000 meetri sügavusel oleks temperatuur tõenäoselt aga juba 500˚C.

Asja eesmärk – saada ligipääs seni kõige täiuslikumale geotermaalse energia allikale. Nimelt seguneb vesi sellistel sügavustel vedela laavaga ning kõrge rõhu mõjul tekib niinimetatud «superkriitiline» vesi, mis ei ole ei vedelik ega gaas. Energiat sisaldab superkriitiline vesi aga hulga rohkem kui kumbki teine olek. Kui see aga maapinnale tuua ja elektriks muundada, peaks sellest saama kätte kuni 10 korda rohkem energiat kui tavalise geotermaalenergiaga.

Puurimise plaanitust varasemast katkestamisest hoolimata arvavad geoloogid siiski, et on saavutanud energia ammutamiseks piisava sügavuse.

Lähikuudel plaanivad teadlased augu maha jahutada, pumbates sinna suures koguses külma vett. Temperatuurimuutuse tagajärjel peaks auk veelgi avanema. Seejärel tuleb veidi oodata, kuna Maa sügavus selle taas üles soojendab, loodetavasti alguses plaanitud 500 kraadini. Kas plaanitud energiakogus ka kätte saadakse, peakski siis selguma.

«Siis saame hakata ka proove koguma. Kokku kulub missiooni lõpuni veel kolm aastat,» kirjeldas uuringut juhtiv Gudmundur Omar Fridleifsson edasisi samme BBC-le.

Lisaks uuele energiaallikale võimaldab sügav puurauk ka enneolematut pilguheitu vulkaanilise süsteemi hingeellu.

Tagasi üles