Eesti Krüptoraha Liidu juhtkonda kuuluv Asse Sauga hinnangul ei pruukinud Postimehes täna kajastatud krüptoraha kaevandamine Pärnu haiglas olla kasumlik tegevus.
Krüptoraha asjatundja Pärnu haigla juhtumist: hea kaevandamine võtnuks kogu aja
«Bitcoinide kaevandamine kuue masinaga ei ole väga tulutoov. Mõistlik oleks olnud, kui sellega tegelenud oleks pigem teisi krüptorahasid kaevandanud. Alternatiivseid coin'e on kümneid ja sadu ning tasuva kaevandamise organiseerimine nende vahel saab olla täistööpäev,» ütles Sauga portaalile Geenius.
Sauga tõi näitena kuuest Pärnu haigla töötajate juhtumis kasutuses olnud serverist bitcoin'i-kaevandaja Antminer. «Siin arvestame ka kahe aasta keskmist võrgukeerukust ja block reward'i, mis muutus läinud suvel. Praeguse hinna juures on ühe aasta tootlus 1000 eurot aastas. Voolu võtab see umbes 400 euro eest aastas.»
Kui kaevandajad kasutasid selleks spetsiaalseid arvuteid, tuleb valemisse aga arvestada ka nende hinda, mis võib olla tuhandeid eurosid ja sellisel juhul kogu üritus tema sõnul ilmselt väga kasumlik ei olnud, kui üldse.
Pärnu haiglasse laekus mullu kevadel info, et seal tegeldakse massilise virtuaalraha ehk nn bitcoin’ide kaevandamisega. «Väidetavalt oli tegu Pärnu piirkonna suurima bitcoin’i-kaevandusega,» lisas allikas. Selgus, et bitcoin’idega tegeleti haiglas ligi kaks aastat.
Eelmise aasta kevadel leiti haigla tehnilistest ruumidest neli bitcoin’ide kaevandamiseks mõeldud arvutit ja seejärel veel kaks masinat. Bitcoin’e kaevandas lausa kaks meest – informaatikateenistuse töötaja oli püsti pannud kaks ja meditsiinitehnika teenistuse tehnik neli masinat.
Bitcoin’ide kaevandamiseks mõeldud riistvara võtab tavaarvutitega võrreldes tohututes kogustes elektrienergiat, sestap on selle pidamine kodus väga kulukas – nüüd tasus elektriarved Pärnu haigla. Vastavad arvutid on ühtlasi üpris lärmakad, lisaks kaasneb haigla infosüsteemidele täiendav turvarisk. Pole vist vaja lisada, kui palju tundlikke isikuandmeid liigub ühe haigla infosüsteemis.