Vajadus käivitusabi järele on külma tõttu lakke hüpanud

Käivitusabi Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Järsult külmenenud ilm on kasvatanud paari päevaga üle kahe korra autojuhtide kõnesid autoabiettevõtetesse sooviga oma vana akuga auto käima saada.

«Meie praktika ning statistika näitab seda, et vajadus käivitusabi järele kasvab järsult suuremate külmadega, kui temperatuur langeb alla -15C. Alates käesoleva nädala esmaspäeva varastest hommikutundidest on ka käivitusabi vajadus võrreldes keskmisega kasvanud tervelt kaks ja pool korda,» ütles Postimehele Rohelise Laine kahjukäsitluse ja juhtimiskeskuse osakonna juht Martin Netz.

Netzi sõnul on peamiseks abivajamise põhjuseks just vananenud akud, mida ei kiputa eriti agaralt vahetama. «Lisaks väikesed mõneminutilised otsad tööle-poodi-koju, kus aku ei suuda end taas täis laadida, et hommikul korrektselt käivituda,» lisas Netz.

Samu põhjuseid käivitusabi järele kinnitas Postimehele ka 1Puksiir autoabi. «Nagu ikka. Peamised põhjused - vanad akud ja vanad süüteküünlad. Paar korda on ette tulnud ka külmunud kütust,» öeldi ettevõttest.

«Enda poolt soovitaksin sõidukit hoida tehniliselt korras ning suuremate külmade puhul teha teadlikumalt natuke pikem sõit ning mitte kõiki tarbijaid, a´la rooli-, istme- ja salongisoojendus maksimumi peale keerata,» lisas Martin Netz. «Teadlikult käitudes võib kindel olla, et suure tõenäosusega auto hommikul käivitub ilusti.»

Kui ikka juhtub, et on tarvis abi sõiduki käivitamisel, siis ei jää autoomanikel muidugi muud üle, kui julgelt ja häbenemata helistada autoabi numbrile. Suuremates linnades saabuvad abistajad reeglina  mitte rohkem kui 30 minuti jooksul alates väljakutsest.

Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull märkis, et auto aku eluiga sõltub mitmetest teguritest, aga hea kvaliteediga aku puhul ei tohiks see jääda alla viie aasta.

«Kui auto ei taha käivituda juba aku esimestel eluaastatel, siis on tõenäoliselt aku lihtsalt tühjaks jooksnud, mitte vana ja kasutu. Paraku on nii, et kui aku on laetud vaid 10 protsendi ulatuses, siis jäätub see juba 10 miinuskraadi juures, kui aku on laetud 40 protsendi ulatuses, siis 25 miinuskraadi juures. Täislaetud aku meie ilmaoludes ei jäätu,» ütles Kull.

Aku tühjaks saamise ennetamiseks on tema sõnul mitu võimalust. Kõige lihtsam on regulaarne pikemate vahemaade läbimine. Vajalik läbisõit sõltub küll konkreetsest akust ja autost, aga enamasti piisab 50 kilomeetrist maanteesõidust või tunnisest linnasõidust. «Kõlab ehk ootamatult, aga mõnikord on ka liiklusummikus istumisest kasu, eriti kui samal ajal elektritarbijaid mõõdutundega kasutada.»

 Aku laadimise puhul kehtib mitu reeglit. Esmalt ei ole seda mõtet teha kahekümne külmakraadi juures õues. Aku laadimiseks võiks ruum olla õuetemperatuurist soojem ja kindlasti hästi ventileeritud, enamasti tehakse seda garaažis.

Teiseks on oluline laadida akut pikalt. Näiteks, kui aku on ligikaudu 11,5V siis 10 amprit tunnis laadides saab 100 ampertunnise aku täis 10 tunniga, seda nn trafo-laadijaga laadides.  Kui kasutatakse odavat automaatlaadijat, siis võib aku laadimiseks kuluda ka kuni kaks ööpäeva.

Kindlasti ei saa happeakut automaatlaadijaga sajaprotsendiliselt täis, kuna need laadijad lõpetavad laadimise, kui on saavutanud teatud voldid. Happeaku elektrolüüdi tiheduse saab üles pikemaajalise ja madala amperaasiga laadides. Kui laadimine näitab, et aku saab tunni ajaga täis, siis on aku on läbi ja sellega pole enam muud teha kui välja vahetada.

 Eriti karmi külmaga aitab ka see, kui võtta aku ööseks autolt maha ja viia tuppa, kuid paraku takistab see vaid pooltühja aku külmumist, mitte ei lae seda. Seega on selline abi pigem ajutine lahendus käreda külmaga.